Türgi on riik, mis asub suvemõnude ja mere nautijate jaoks ideaalses asukohas Musta mere, Vahemere ja Egeuse mere vahel. Türgi rannajoone pikkus on umbes 7200 km. See rannajoon on väga liigendunud, mistõttu seal asub palju ujumiseks ja merega seotud aktiivseks tegevuseks sobivaid lahtesid. Türgi peamistes rannikukuurortites on suvepäevade õhk parajalt soe (keskmine temperatuur 30°C–34°C) ning veetemperatuurid õhu omast vaid 3–6 kraadi jahedamad. Seetõttu on loomulik, et Türgi on paljude turistide jaoks eeskätt rannamõnude nautimise piirkond.

Türgi on siiski palju enamat kui meri ja rannad. Sellel maal on väga rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand. Piirkonna ajaloolised vaatamisväärsused on seotud nii Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Bütsantsi keisririigi, araablaste Kalifaadi kui ka Ottomani impeeriumiga. Väga populaarsed on Türgi turud ja laiemalt mitmesugused ostukohad. Euroopa ja Aasia piirile jääv Istanbul kuulub aga kogu maailmas kõige populaarsemate turismilinnade hulka.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Türgist 9 kultuurilist objekti ja 2 looduslik-kultuurilist objekti. Kultuurilised objektid on Trooja ajaloolise linna ala Türgi looderannikul, Safranbolu linn Türgi põhjaosas, Divri?i suur moðee ja haigla idapoolses keskosas, kunagise hetiidide riigi pealinna Hatuða varemed Türgi põhjapoolses keskosas, Istanbuli ajaloolised alad Türgi loodeosas, Nemrut Da? ehk Nemruti mägi koos sealsete suuremõõtmeliste mälestussammastega Türgi kaguosas, Çatalhöyük’i neoliitikumi ala Türgi lõunaosas, Selimiye moðee ja selle sotsiaalne kompleks Edirne linnas Türgi Euroopa-osas, Xanthose ajalooline ala Türgi lõunarannikul koos Letoon’i pühamuga. Looduslik-kultuurilised objektid on Göreme rahvuspark koos Cappadocia mägialaga Kesk-Türgis ning Hierapolis-Pamukkale ala Türgi edelaosas.

Viimastel aastatel on Türgit külastavate välisturistide arv väga jõudsalt kasvamas. Veel 2006.a. külastas Türgit „ainult“ 18,5 miljonit välisturisti. 2011.a. oli see näitaja aga juba enam kui 30 miljonit.