Korea vaatamisväärsused
2012.09.06 23:43 - ReisiGuru.ee
Muljet avaldavad budistide templid, kirjud käsitöö turud ning vürtsine meretoidu kultuur...
Pildid sihtkohast: Soul. Allikas Pixabay.com
Roheliste uste ning avatud ja abivalmite inimeste maa. Muljet avaldavad budistide templid, kirjud käsitöö turud ning vürtsine meretoidu kultuur. Korealased armastavad mägesid, neid näeb pea kõikjal matkamas ja mägedes ronimas.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Korea Vabariigist ehk rahvapäraselt Lõuna-Koreast kümme kultuurilist objekti ja üks loodusobjekt (Jeju vulkaaniline saar). Nimistus olevate kultuuriobjektide seas on muuhulgas Hwaseongi kindlus, Hahoe ja Yangdong’i ajaloolised külad, Haeinsa budistlik tempel, Changdeokgungi palee, Bulguksa tempel.
Eredaid elamusi pakkuvate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Korea kolm ajaloolist pealinna, st Seoul, Gyeongju ja Buyeo, aga ka paljud vähem tuntud paigad, kus võib kohata iidset budistlikku kultuuri, sealhulgas budistlikku arhitektuuri.
Siinkohal toome välja mõned huvitavad paigad, mida Koreas vaadata:
Seoraksan
Seoraksan on Korea poolsaare idaosas asuva T’aebaeki mäestiku kõrgeim mägi. Mäetipu kõrgus on 1708 m merepinnast. Tegemist on Lõuna-Korea kõrguselt kolmanda mäega. Seoraksan asub Lõuna-Korea kirdeosas Kangwŏni provintsis mitte kaugel Lõuna-Korea ja Põhja-Korea piirist. Mägi paikneb Seoraksani rahvuspargi territooriumil. Mäe lähedale jääb Sokch'o linn. Seoraksani ümbritsev rahvuspark on populaarne nii Lõuna-Korea- kui ka välisturistide seas. Kõige populaarsem külastusaeg on sügis, mil piirkond on väga värvikirev. Rahvusparhi territooriumil asuvad muuhulgas Yukdami ja Biryeongi joad, mitmed maalilised orud ning kaks budistlikku templit.
"Sinheungsa Temple in Seorok National Park in Sokcho, South Korea" ,"Seoraksan"
Gyeongju
Gyeongju - on linn Lõuna-Korea kaguosas. Tegemist on Lõuna-Korea olulise turismimagnetiga - igal aastal külastab Gyeongjud umbes 6 miljonit turisti, sh 750 tuhat välisturisti. Peamised vaatamisväärsused on seotud kunagi peaaegu tuhat aastat kestnud Silla (kuning)riigiga (eksisteeris 57 e.Kr–935 p.Kr). Gyeongjus asub ka Gyeongju Rahvuspark, mis on Lõuna-Korea ainus ajaloole keskendunud rahvuspark. Selle rahvuspargi territooriumil asub muuhulgas kunagiste valitsejate hauakompleks, 7 sajandist pärit Anapji tiik ja park ning observatoorium, mida peetakse Ida-Aasia vanimate hulka kuuluvaks. Gyeongjus paikneb ka Gyeongju Rahvusmuuseum. Gyeongju lähedal asuv Seokgurami grott (madal koobas) ja sellest 4 km kaugusele jääv Bulguksa budistlik tempel (8. sajandist) olid üheskoos esimeseks objektiks, mis Lõuna-Koreast lülitati 1995.a. UNESCO maailmapärandi nimekirja. Bulguksa templis on muuhulgas 7 eset/objekti, mida peetakse Lõuna-Korea rahvuslike aarete hulka kuuluvateks.
Korea Gyeongju Bomun Lake. Autor: Brian Yap
Gyeongju pakub paljudele turistidele huvi ka seal toimuvate kultuuriürituste, sh mitmesuguste festivalide tõttu. Iga aasta oktoobris toimub seal näiteks Silla kultuurifestival. See Lõuna-Korea üks suuremaid festivale on pühendatud kunagi eksisteerinud Silla riigi ajaloole ja kultuurile. Festivalil osaks on muuhulgas spordivõistlused, rahvamängud, muusikaüritused, tantsuüritused, kirjandusüritused ja budistlikud tseremooniad.
Jejudo
Jejudo (eesti keeles ka Cheju või Jeju) on Lõuna-Korea provints, mis asub Jeju saarel. See 1848km2 suurune mägine (kõrgeim tipp, mis asub 1950 m merepinnast on ühtlasi ka Lõuna-Korea kõrgeim mäetipp) saar asub Korea poolsaarest lõunas Ida-Hiina meres. Saarel valitseb subtroopiline kliima. Elanikke on saarel üle 560 tuhande, neist ca 410 tuhat tuhat Jeju nimelises linnas. Jeju vulkaaniline saar ja sealsed laavatunnelid kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Turistide seas on Jeju populaarne eeskätt oma hea kliima, kauni looduse ja imekaunite randade tõttu. Loodusest väärivad eraldi ära märkimist laavatunnelid (Manjanggul on maailma üks suurimaid laavatunneleid), Sangumburi mitteaktiivse vulkaani kraater, Cheonjiyeoni kosed, Halla mägi, Hyeobje koobas. Lisaks toimub Jeju saarel igal aastal mitmeid festivale, mis on paljuski suunatud just turistidele.
Buyeo
Buyeo on maakond Lõuna-Korea lääneosas Lõuna-Ch'ungch'ŏngi provintsis. Maakonna keskus Buyeo-eup oli aastatel 538–660 Baekje kuningriigi keskus. Siis oli koha nimi aga Sabi. Baekje kuningriik hõlmas hiilgeaegadel enamust tänapäeva Lõuna-Korea lääne- ja keskosast. Buyeo maakonnas on hulk keskaegseid vaatamisväärsusi, sh mägikindlused Seongheungis, Busos ja Cheongis ning pühamu Kunsu-ris. Buyeo-eupis asub enam kui 6 tuhandel ruutmeetril Buyeo Rahvusmuuseum (avatud tööpäeviti 9.00.–18.00., laupäeviti ja riiklikel pühadel, v.a. 1. jaanuaril, 9.00.–19.00., muuseum on kõigile külastajatele tasuta). Alates 1955 toimub Buyeo maakonnas Baekje kultuurifestival, mis on pühendatud piirkonna huvitavale ajaloole ja mitmekülgsele kultuurile.
Gongju
Gongju (ka Kongju) on linn Lõuna-Korea Lõuna-Ch'ungch'ŏngi provintsis. Aastatel 475 – 538 oli paik Ungjini nime all Baekje kuningriigi keskus. Sel perioodil oli Baekje kuningriik pidevalt ohustatud põhja pool asuva suure korea kuningriigi Kokuryŏ poolt. Baekje kuningriigi pealinn oli varem olnud Hanseong (ehk tänapäeva Seoul), kuid kuna Kokuryŏ vallutas selle ära, pidi Baekje kuningriik endale uue keskuse leidma. Ka peale seda kui riigi pealinn viidi 538.a. Sabisse, säilitas Gongju oma tähtsuse ning seda kuni Baekje kuningriigi hävimiseni aastal 660. Gongju vaatamisväärsuste kuuluvad muuhulgas Gongsani kindlus ja kuningas Muryeongi haud. 2004.a. augustis teatas Lõuna-Korea tollane peaminister, et tulevikus viiakse Lõuna-Korea pealinn Seolist üle Gongjusse, mis asub Seoulist ca 120 km lõuna pool. Üleviimine peaks olema lõpule viidud aastaks 2030. Rahva vastuseisu tulemusena on hiljem lubatud, et Soeul võib jääda nimeliselt pealinnaks, kuid osa riigi juhtimise funktsioone viiakse siiski Gongjusse üle.
Magoksa Panorama. Magoksa is a head temple of the Jogye Order of Korean Buddhism in Gongju
Jirisan Rahvuspark
Jirisan on Lõuna-Korea vanim rahvuspark, asutatud 1967.a. Rahvuspark asub Lõuna-Korea lõunaosas. Tema pindala on 472 km2 – sellega on ta suurim mägedes asuv rahvuspark Lõuna-Koreas. Rahvuspargis kasvab või elab peaaegu 5000 taime- ja loomaliiki. Igal aastal külastab Jirisan Rahvusparki üle 1,5 miljoni inimese. Rahvuspark on laiemalt tuntud aasia musta karu päästeprogrammi poolest. Rahvuspargi nimi „Jirisan“ tähendab tõlkes tarkade inimeste mäge. Rahvuspargi külastamine on tasuline. Tipphooajal maksab tavapilet lapsele 1200, õpilasele ja sõdurile 1800 ja täiskasvanule 2700 vonni (won, 1000 vonni = ca 0,70 eurot). Eraldi tasu eest on mitmesugused teenused, sh võimalus telkimiseks jms. Professionaalsete, müügiks mõeldud fotode tegemise eest tuleb maksta 600 tuhat vonni (ca 420 eurot) ning see annab õiguse teha fotosid aasta jooksul.
DMZ
DMZ tähistab demilitariseeritud tsooni. Koreas on see kitsas maariba mõlemal pool Lõuna-Korea ja Põhja-Korea piiri. Tegemist on vaenupooli eraldava puhvertsooniga. Korea DMZ-i pikkus on umbes 248 km ja laius 4 km. Korea DMZ on kasutuses 1953 juuli lõpust alates. Tavainimestel, sh turistidel on piirkonnas lubatud viibida vaid eriloaga. Erandiks on külad Tae Sung Dong (Lõuna-Koreas, üle 200 elaniku) ja Kijong-dong (Põhja-Koreas, tuntud kui propagandaküla), mille elanikel on lubatud piirkonnas edasi elada. Vaatamata piiratud ligipääsule on Korea DMZ väga populaarne turismimagnet. Piirkonna külastamine on lubatud ainult koos giidiga. Turismireis DMZ alale maksab keskmiselt 80 USD.
Aja jooksul on Põhja-Korea DMZ alale maa sisse rajanud neli tunnelit, mis arvatakse olevat loodud Lõuna-Korea invasiooni eesmärgil. Turistidel on võimalik koos giidiga külastada teist- (avastati 1975, 2 m lai ja 2 m kõrge, on üle 1 km pikkuselt Lõuna-Korea piirides, 50 – 160 m sügavusel maa all), kolmandat- (avastati 1978, 350 m sügavusel maa all, 1600 m pikk) ja neljandat (avastati 1990, 2 m lai ja 2 m kõrge, 145 m sügavusel maa all) tunnelit.
Tänu inimtegevuse vähesusele on DMZ muutunud ideaalseks paigaks elusloodusele. Bioloogilist mitmekesisust tagab ka piirkonna mitmekülgne geograafia – DMZ ala ületab mägesid, järvi, soid jms. Piirkonnas leidub mitmeid loomi ja taimi, mis mujal on suures hävimisohus. Näiteks elutsevad seal õnnekurg ehk jaapani kurg, korea tiiger, amuuri leopard, aasia must karu. Kokku arvatakse piirkonnas kasvavat 2900 liiki taimi ning e3lavat 320 liiki linde ja 70 liiki imetajaid.
Kui olete Koread külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
