2012.10.02 09:18 - ReisiGuru.ee
Maailma kõige pikem katkematu sild üle vee on USA-s Louisiana osariigi lõunaosas paiknev 38,442 km pikkune Lake Pontchartrain Causeway ehk Pontchartrain’i järve teetamm.
ReisiGuru - Kas teadsid et...
Osa sillast avati 1956.a. ja osa 1969.a. Kaasajal kasutab silda ööpäevas enam kui 40 tuhat sõidukit. Lake Pontchartrain Causeway koosneb kahest paralleelsest sillast, milledest pikima pikkus on 38,442 km. Vett ületab sild 38,28 km pikkuselt. Silda kannab 9500 betoonvaia. Keskosas on sild veepinnast kõrgemal kui äärtes. Kõrgemal asuv keskosa on vajalik väikeste merealuste silla alt läbipääsuks. Lake Pontchartrain Causeway sild ületab kirde-edela suunaliselt Pontchartrain’i järve. Järvest lõunas asub New Orleansi linnastu (1,17 miljonit elanikku) Metairie piirkond (138 tuhat elanikku) ja järvest põhjapool asub Mandeville linn (12 tuhat elanikku) ning selle lähedal Covington’i linn (9 tuhat elanikku).
Lake Pontchartrain Causeway. Autor: Navin Rajagopalan
Pontchartrain’i järve ületava silla idee pakuti välja juba 19. sajandi esimesel poolel. 1920-datel tuldi välja mõttega ehitada järve mitmeid kunstsaari ja ühendada need saared sildadega. Rajatise ehitamist oleks sel juhul rahastatud kunstsaartele elamumaa müügist. Algne sild, mis avati 1956.a., oli kaherealine ja 38,425 km pikk. 1969.a. avati varem valminud sillaga paralleelne sild, mis ehitati esimesest sillast ca 15 m pikem. Sellest ajast on sild neljarealine – kaks sõidurida kummaski suunas. Silla valmimise järgselt vähenes Mandeville piirkonnast maanteed mööda New Orleansi jõudmiseks kuluv aeg umbes 50 minuti võrra. Varem oli nende linnade vahel liikumiseks tulnud sõita suures osas ümber Pontchartrain’i järve.
Lake Pontchartrain Causeway silla avamisest alates on silla kasutamise eest võetud maksu. Kuni 1999. aastani võeti tasu mõlemat pidi liiklemise eest. Leevendamaks ummikuid silla lõunapoolses otsas, kaotati 1999 sillamaks põhjasillal ja lõunasillal tõsteti see kahekordseks ehk kaheteljelistel tavasõidukitel 3 USD-ni. Kõige suuremate ja raskemate veokite jaoks on sillamaks 15 USD.
Pontchartrain’i järv on idast läände kuni 64 km pikk ja põhjast lõunasse kuni 39 km lai järv Louisiana lõunaosas. Järve pindala on 1630 km². Järve keskmine sügavus on 4 m, kuid suurim looduslik sügavus on 20 m. Järve ääres asuv suurim linn on New Orleans. Olemuselt on see järv soolakas estuaar ehk lehtersuue, mis on mere poolt üle ujutatud. Mehhiko lahega on ta ühenduses Rigolet’i väina kaudu. Seetõttu ei ole Pontchartrain’i järv tegelikult järv. New Orleansis on Pontchartrain’i järv kunstliku kanaliga ühendatud Mississippi jõega.
Pontchartrain’i järv on osa Põhja-Ameerika ühest suurematest märgaladest. Magedat vett toovat järve mitmed suured jõed. Seetõttu on järve soolsus erinevates osades väga erinev. Mitmel pool järve põhjapoolses osas (Mandeville linnast edelas) on soolsus peaaegu olematu. Seevastu mõnel pool järve idapoolses osas on soolsus peaaegu pool Mehhiko lahe soolsusest. Järve lähedal on erineva soostumisastmega alasid.
Pontchartrain’i järve ja selle ümbruse looduslik seisund on viimastel aastatel üldiselt halvenenud. Kõige enam on kannatanud soostunud alad, mis sooldunud alade pealetungi tõttu on olulisel määral vähenenud. Teisalt on mõnel pool toimunud ka positiivseid arenguid. Näiteks on järve äärde tagasi tulnud pruunpelikanid ja valgepea-merikotkad, kes olid vahepeal selles piirkonnas tõsises väljasuremisohus.
Kui olete USA-s Louisiana osariigi lõunaosas asuvat Pontchartrain’i järve teetamme ületanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada , siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.