Krügeri Rahvuspark on Lõuna Aafrika suurimaid ja tuntumaid looduskaitsealasid
2012.10.03 08:35 - ReisiGuru.ee
Krügeri rahvusparki võib pidada Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) imetabase looduse oluliseks sümboliks.
See park asub maa kirdeosas Mpumalanga ja Limpopo provintsis vahetult Mosambiigi piiri ääres. Mosambiigi poolel on Krügeri rahvuspargi naabriks pea sama kuulus Limpopo rahvuspark. 2002 aastast moodustavad Krügeri rahvuspark, Limpopo rahvuspark, veel kaks rahvusparki Mosambiigist, Gonarezhou rahvuspark Zimbabwest ja nendevahelised alad suure riikidevahelise kaitseala, mille nimeks on Suur-Limpopo piiriülene park (Great Limpopo Transfrontier Park) ja mille pindala küündib 35 tuhande ruutkilomeetrini.
Krügeri rahvuspark on Aafrika üks vanemaid ja pindala poolest kuulub Aafrika kümne suurema rahvuspargi hulka. Esmane kaitseala rajati sinna juba 1898.a. Hiljem nimetati kaitseala LAVi presidendi Paul Krügeri järgi. Krügeri rahvuspargi pindala on kaasajal 19623,6 ruutkilomeetrit. Pargi ulatus põhjast lõunasse on 320 km ja idast läände keskmiselt 65 km. Aastas külastab parki peaaegu 1,5 miljonit turisti.
Rahvuspargi kodulehe andmetel kasvab pargis 336 liiki puid; seal elab 49 liiki kalu, 34 liiki kahepaikseid, 114 liiki roomajaid, 507 liiki linde ja 147 liiki imetajaid. Pargi elavad muuhulgas lõvid (2000 isendit), leopardid (2000 isendit), elevandid (enam kui 11500 isendit, kuigi pargi optimaalne elevantide arv oleks 8000), pühvlid (üle 25 tuhande isendi), ninasarvikud (üle 7 tuhande laimokk-ninasarviku ja 350 teravmokk-ninasarvikut), antiloobid, sebrad (18000 isendit), sinignuud (üle 9500 isendi), suurkudud (üle 5500 isendi), kaelkirjakud (üle 5000 isendi), jõehobud (3000 isendit), hüäänid, gepardid (üle 100 isendi), krokodillid (3000 isendit) jne. Rahvuspargi madalamad alad asuvad idaosas ja on merepinnast umbes 200 m kõrgusel. Kõige kõrgemad alad on merepinnast enam kui 800 m kõrgusel ja need asuvad rahvuspargi kaguosas. Pargi territooriumil voolab mitmeid suuri jõgesid. Valdavalt on need jõed lääne-ida suunalised.
Krügeri rahvuspargi kliima on subtroopiline. Suvepäevad on kuivad ja kuumad; temperatuur võib ületada 38°C. Talveperioodi külmematel öödel võib temperatuur langeda aga nulli lähedale. Vihmaperiood kestab septembrist maini. Turistid külastavad Krügeri rahvusparki enamasti kuival talveperioodil ehk juunist augustini. Sel ajal on loomade jälgimine lihtsam, sest taimestik on hajusam ning loomad kogunevad regulaarselt veekogude äärde jooma. Talveperioodil on ka väiksem võimalus haigestuda malaariasse.
Krügeri rahvuspargi administratsioon on pargi külastajate jaoks välja pakkunud järgmised enim vaatamist väärivad objektid: „5 suurt“: pühvlid, elevandid, leopardid, lõvid, ninasarvikud; „5 väikest“: kangurlinnud, londikkoonud, leopardkilpkonnad, sipelgalõvid, sarvikpõrniklased; „6 suurt lindu“: maasarvikud, hiidtrapid, voltpea-raisakotkad, kuningkotkad, viir-kalakakud, sadulnokk-toonekured; puud: ahvileivapuud, akaatsiad, maruula-elevandiõunapuud, mopaanipuud; kultuuriobjektid: Letaba elevandimuuseum ja Stevenson-Hamiltoni memoriaali raamatukogu (peamiselt ökoloogiaga seotud raamatud, maalid ja mälestused).
Krügeri rahvusparki pääseb üheksa ametliku sissepääsu kaudu. Pargi territooriumil on külastajatele 21 puhkeala ja 15 safarimajakeste ala. Viibimine Krügeri rahvuspargi territooriumil maksab LAV-i täieskasvanud kodanikule 48 randi ja lapsele 24 randi. Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riikide elanikele väljaspool LAV-i on päeva hind täiskasvanule 95 randi ja lapsele 48 randi. Mujalt maailmast inimeste puhul on täiskasvanu jaoks päeva hind 192 randi (ca 18 eurot) ja 2-11 aastase lapse puhul 96 randi (ca 9 eurot). Alla 2 aastased lapsed saavad rahvuspargi alal viibida tasuta. Puhkealade tasu sõltub konkreetsest puhkealast. Sõltuvalt kuust avatakse ametlikud sissepääsud iga päev 5.30.–6.00. ning suletakse 17.30.–18.30.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
