Kartaago – linn, mis oli kunagi maailma üks suuremaid ja võimsamaid

2012.11.02 10:35 - ReisiGuru.ee

Kartaago oli kunagi maailma üks suuremaid ja võimsamaid linnu. 6. sajandil eKr arenes foiniiklaste poolt rajatud Kartaagost, mille foiniikia keelne nimi Kart Hadaðt tähendas „uut linna“, Vahemere lääneranniku tähtsaim kauba- ja sadamalinn. Roomlased hävitasid foiniiklaste Kartaago aastal 146 eKr.

Kaasajal on Kartaago varemed Tuneesia üheks kõige tuntumaks vaatamisväärsuseks. Need asuvad maa põhjaosas Tunise lahe lõunapoolse lääneranniku lähedal, Tuneesia pealinna Tunise keskusest ca 10 km kaugusel idas. Kartaago piirkonnas elab tänapäeval üle 20 tuhande inimese.

Muistse Kartaago varemeid võib piirkonnas kohata laial alal. Kartaagos on kohati hästi säilinud kunagise linna üldine struktuur, sh templite ala, teatri ala, saunad, elamute alad. Eriti kui arvestada mitmeid vallutusi, milles linn rängalt kannatada on saanud. Enamus säilinud varemetest on pärit mitte iseseisva Kartaago ajast, vaid Rooma võimu päevilt. Samas võib ilma eriteadmisteta või kõrvalise abita olla raske vahet teha foiniiklaste-Kartaago ja roomlaste-Kartaago varemetel. Kartaago ajalooline ala kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kartaago asutati 9. sajandil eKr foiniikia kaupmeeste poolt, kes saabusid piirkonda kaasaja Liibanoni aldelt. Linnal oli abajates kaks suurt sadamat – üks sõjalaevade ja teine kaubalaevade jaoks. Kartaagos ehitati oma aja kohta kiireid ja võimsaid laevu ning see linnriik hakkas valisema Vahemere kaubandust, mis liikus läbi Sitsiaalia väina. 7. sajandil eKr algas Kartaagol konflikt kreeklastega ülemvõimu pärast Sitsiilia saarel. 6. sajandil eKr suutis Kaertaago ära vallutada suure osa Põhja-Aafrika rannikupiirkonnast.

Kartaagole kuulusid siis ka mitmed suured saared Vahemeres. 509.a. eKr sõlmis kartaago lepingu Rooma riigiga, kuid see ei olnud takistuseks asjaolule, et 3. sajandil eKr alustas Room riik Kartaagoga sõda. Kahe suurvõimu vahel toimunud kolme sõja tulemusena oli Kartaago aastal 146 eKr peaaegu täielikult hävitatud. 1. sajandil eKr algas Kartaago uus õitseng, nüüd juba Rooma impeeriumi osana. Jälle muutus Kartaago Vahemere piirkonna üheks tähtsamaks linnaks. 439.a. tegid vandaalid Kartaagost oma riigi pealinna. 7. sajandil vallutasid ja hävitasid linna aga araablased. Sellest löögist ajalooline Kartaago enam üle ei saanud.

Kunagi foiniiklaste võimu ajal ümbritsesid Kartaago linna massiivsed müürid kogupikkusega peaaegu 40 km. Tõhusamad müürid olid ehitatud sisemaa poole, sest Kartaago merejõudude tugevus muutis linna merelt ründamise keeruliseks. Linnas oli oma religioosne piirkond, teater, turud, kaitsetornid ning elamupiirkonnad. Peaaegu linna keskel oli müüridega ümbritsetud tsitadell, Kartaago südakindlus, mida nimetati foiniikia keelse sõnaga byrsa.

Tunise linna Kartaago piirkonnas on kaasajal olemas Kartaago rahvusmuuseum, mis rajati 1875.a. See muuseum kuulub Tuneesia kahe tähtsama arheoloogiamuuseumi hulka. Muuseum asub Byrsa mäel, kunagise Kartaago linna kesksel alal. Muuseumi kollektsiooni kuulub Kartaagos arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemeid nii foiniiklaste ajastust, roomlaste ajastust kui ka bütsantsi perioodist. Näiteks on muuseumis olemas 3 sajandist eKr pärit preestri ja preestrinna marmorist sarkofaagid, foiniiklaste keraamikaesemed, Rooma võimu aegsed mosaiigid, ajalooliste maskide ja ehete kollektsioon, Rooma-aegsete amforate kollektsioon, õlilambid, Vana-Egiptuse jumalate amuletid, dekoratsiooniga habemenoad, foiniiklaste hoonete tugisammaste fragmendid, roomlaste kiviheitemasinad jms.

Kui olete Kartaagot külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.