Sokotra saared – Araabia mere kõige suurema loodusliku liigirikkusega ala

Sokotra saared on väike saarestik India ookeanis Araabia mere lääneosas, Araabia poolsaarest lõunas ja Somaali poolsaarest kirdes. Somaali poolsaare tipust on saarestiku kõige läänepoolsema saareni umbes 90 km. Araabia poolsaareni on saarestikust umbes 350 km. Kuigi saared on Somaaliale oluliselt lähemal kui Araabiamaadele, on seal ajalooliselt enam kui viie viimase sajandi jooksul elanud peamiselt araablased. 1511.a. kehtestas saarte üle kontrolli Al-Mahrah’i sultan. 19. sajandi lõpus sattus nimetatud sultanaat inglaste võimu alla. 1967.a. sai Al-Mahrah Lõuna-Jeemeni osaks. 1990.a. ühinesid Põhja-Jeemen ja Lõuna-Jeemen ühtseks Jeemeniks ning nii kuuluvad Sokotra saared kaasajal Jeemenile.

Detwah lagoon, Socotra

Saartel elab umbes 70 tuhat inimest. Peamiselt tegeletakse kalapüügi, pärlite järele sukeldumise ja põllumajandusega. Saarte ainus linn on kõige suurema saare põhjaosas paiknev ?âdîbû, kus on umbes 9 tuhat elanikku. Administratiivselt kuuluvad saared alates 2004. aastast ?a?ramawt’i kubernerkonna koosseisu, kuid varasemalt on pika aja jooksul kuulunud Adeni kubernerkonna koosseisu. Samas geograafiliselt on saartele lähim Jeemeni mandriala hoopis Al-Mahrah’i kubernerkond.

The high-rise architectures at Shibam, Hadramawt. Autor: Jialiang Gao

Sokotra saared koosnevad neljast saarest – kuni 132 km pikkusest, kuni 50 km laiusest ja 3665 km2 suurusest Sokotra saarest, kolmest väikesaarest, milledeks on ’Abd al-Kûri (133 km2), Samhah (40 km2) ja Darsah (vähem kui 10 km2) ning veest välja ulatuvatest inimasustuseta (kuid lindude jaoks olulistest) kaljurahnudest. Peasaarel, mis moodustab kogu saarestiku pindalast enam kui 95%, on kolm geograafilist piirkonda – kitsas rannikutasandik, lubjakiviplatoo (kus on hulk karstikoopaid) ning Haghier’i mäed. Sokotra saare kõrgeim mäetipp küündib enam kui 1,5 km kõrgusele merepinnast.

Hawk cave in Hala, Socotra

Sokotra saari võib pidada Araabia mere kõige suurema loodusliku liigirikkusega alaks. Põhjuseks on asjaolu, et Sokotra saared on mandritest olnud eraldatud väga pika aja jooksul. Saarte loodusliku liigirikkuse teevad eriti väärtuslikuks seal asuvad peaaegu 700 endeemilist liiki. Saartest üksnes Hawaiil ja Galápagose saartel on endeemilisi liike veelgi enam. Sokotra saartel on enam kui 300 endeemilist taimeliiki, kusjuures nad moodustabad saare taimestiku liikidest enam kui kolmandiku. Saarte tuntumate taimede seas on kummalise vihmavarjutaolise välimusega draakonipuu, aga ka hiigeldorsteenia, kurgipuu, sokotra granaadipuu, sokotra viirukipuu.

Dracaena cinnabari in Socotra. Autor: Boris Khvostichenko

Sokotra saared on rikkad ka erinevate loomaliikide poolest. Muuhulgas elab seal mitmeid endeemilisi linde nagu näiteks socotra tsiitsitaja, socotra varblane, piimalillevint jne. Sokotra saartel ei ole põliseid kahepaikseid, kuid see-eest on seal hulgaliselt erinevaid roomajaid, kelledest koguni üle 20 liigi on omased üksnes Sokotra saartele. Muuhulgas elavad saartel skinkid, jalutud sisalikud, kameeleonid jne. Omanäolised saarteelanikud on hüppavad putukad, keda Sokotra saartel on koguni veerandsajast liigist. Põlistest imetajatest on saarel senini säilinud üksnes nahkhiired. Samas vastukaaluks imetajate liigivaesusele on sealne korallriff väga liigirikas.

Sokotra saarel on päevane keskmine temperatuur novembrist märtsini 27 °C – 30 °C ning aprillist oktoobrini 31 °C – 34 °C. Keskmised öised temperatuurid on novembrist märtsini 17°C – 20°C ning aprillist oktoobrini 21 °C – 24 °C.

Täpsem info tegevuste kohta Sokotra saarel siit

Kui olete Sokotra saari külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

Sokotra saared – Araabia mere kõige suurema loodusliku liigirikkusega ala

« LOE EDASI »