Brugge
2013.03.04 08:28 - ReisiGuru.ee
Imekaunite kanalite ja nende ääres olevate huvitavate ehitiste tõttu Põhjamaade Veneetsiaks kutsutav Brugge (eesti keeles ka saksapäraselt Brügge) on 118 tuhande elanikuga linn Belgia loodeosas Lääne-Flandria provintsis.
Bruges -Quai Rozenhoed. Autor: Josep Renalias
Brugget peetakse Euroopa üheks kaunimaks linnaks. Eriti selle kesklinn, mis on säilinud keskaegsel kujul, on oluline turismimagnet ja seda eeskätt ajaloohuviliste ja arhitektuurihuviliste jaoks. Brugge on hea reisisiht ka neile, kes naudivad lihtsalt kauneid vaateid ja väga puhast linna. Linna ajalooline süda (mille ümber saab teha umbes 7 km pikkuse jalutuskäigu) kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Brugge ilmselt tuntuim ehitis ja linna omamoodi sümbol on linna ajaloolises südames asuv 13. sajandist pärit kellatorn, milles on kaasajal 47 tornikella (1675 oli kellasid 35 ja 19. sajandi lõpus 48; praegustest kelladest 26 on enam kui 330 aastat vanad). Kellatorn ehitati turuväljaku äärde algselt 1240. aasta keskpaiku ning peale 1280. a. toimunud ulatuslikku tulekahju ehitati hoone osaliselt ringi. Kellatornile on lisatud osasid ka 15. sajandi teisel poolel. Seda ehitist on linnaelanike hüvanguks kasutada väga erineval moel – seal on asunud varakamber ja munitsipaalarhiiv ning seda on kasutatud ka tulekahjude ja muude linna puudutanud ohtude vaatlustornina.
Ehitise kõige olulisem funktsioon on olnud linnaelanike teavitamine – kellatorni kelladega on antud teada täpsest ajast, suurematest tulekahjudest, muudest ohtudest ning erinevatest sotsiaalsetest, poliitilistest ja religioossetest üritustest. Alates 1604. aastast on kellatorni kellade abil eeskätt puhkepäevadel esitatud linnaelanikele ja linna külalistele tasuta kontserte. Samast ajast alates on linnavalitsuses palgal olnud kellamees, kelle peamine ülesanne ongi kellamängukontsertide andmine. Kellatorni kellad on väga erineva suurusega – väiksemad kaaluvad alla ühe kilo ja suuremad umbes 4 tonni. Kellade kogukaal on 27,5 tonni. Kaasajal on hoone tasu eest avatud ka turistidele. Kellatornis asuv kitsas ja järsk 366 astmest koosnev trepp viib 83 m kõrguse hoone tippu.
Belfry of Bruges, Belgium. Autor: Wolfgang Staudt
Brugge tuntuimaks sakraalseks hooneks on 122,3 m kõrgune Jumalaema kirik. See tellistest ehitis on ehitatud 13.–15. sajandil. Kaasajal on Brugge Jumalaema kirik Brugge kõrgeim ehitis ning maailma üks kõrgemaid tellistest ehitisi (veelgi kõrgem, täpsemalt 130,6 m kõrgune tellistest ehitis on Saksamaal Baieri liidumaal Landshut’i linnas asuv Püha Martini kirik). Brugge Junmalaema kirikusse on maetud muuhulgas Burgundia hertsog Charles Südi (eluaastad 1433–1477) ja tema tütar Marie (eluaastad 1457–1482).
Brugge Jumalaema kirikus asub maailmakuulus Michelangelo poolt loodud marmorskulptuur „Madonna lapsega“. See 128 cm kõrgune taies on loodud ajavahemikus 1501–1504 . Tegemist on ainsa Michelangelo poolt loodud skulptuuriga, mis viidi Itaaliast minema juba Michelangelo (eluaastad 1475–1564) eluajal, täpsemalt 1514. a. Alates 1972. aastast asub „Madonna lapsega“ turvalisuse huvides klaasseina taga. Külastajad näevad skulptuuri ca 4,5 m kauguselt.
The Church of Our Lady from the Sint-Janshospitaal. Autor: Davidh820
Brügge oluliseks vaatamisväärsuseks on ka Püha Vere basiilika. See romaani ja gooti stiilis sakraalehitis on ehitatud 1134–1157 ja oli kunagi Flandria krahvide kabel. Hoones on tegelikult kaks kabelit – üks neist (ehitatud 1134–1149, pühendatud Basileus Suurele) on arhitektuurilt romaani stiilis ja teine 16. sajandil ning 19. sajandil ringi ehitatud ning gooti stiilis. Püha Vere basiilikas on muuhulgas 14. sajandist pärit puitskulptuure.
Brugges Jumalaema kiriku lähedal asub ka 11 sajandist pärit haigla. Tegemist on Euroopa ühe vanima säilinud haiglahoonega. Kaasajal on hoone ühes osas keskaegse maalikunstniku Hans Memling’u muuseum ja ka meditsiinimuuseum. Hoone teist osa kasutatakse konverentsi- ja näitusekeskusena.
Täpsem info tegevuste kohta Brugges siit
* märgitud väljad on kohustuslikud.
