Imekaunis roosa järv Hillier (ja maailma suuruselt teine laevavrakk, millele sukelduda)

2014.10.17 20:16 - ReisiGuru.ee

Maailmas on palju järvi, mis on mingil põhjusel tuntud. Hillieri järve kuulsus tuleneb tema kummalisest roosa värviga veest. Järv asub Austraalias Lääne-Austraalia osariigi lõunarannikul Middle’i saare kirdeosas. Hillieri järve suurim pikkus on 600 m ja suurim laius 250 m. Järve väiksem kaugus saare rannikust on vähem kui 75 m. Järve ja saare ranniku vahele jäävad liivaluited, kuid muudes suundades on järv ümbritsetud teepuude ja eukalüptisaluga. Järve ääres on ka kitsas soolakooriku ala. Hillieri järv kuulub Austraalia tuntumate loodusobjektide hulka.

Hillieri järv on roosat värvi permanentselt. Vee värvus säilib ka siis kui seda nt pudeliga järvest kaasa võtta. Hillieri järve roosa värvi põhjus ei ole kindlat tõestust saanud, kuid üldiselt on piirkonna teiste roosakate järvede vee värvus tingitud järves elutsevate rohevetikataimede ja halobakterite poolt tekitatavast värvainest. Hillieri järves võib roosa värvusega vesi olla tingitud ka soolakoorikus elutsevatest punastest halobakteritest. Vaatamata ebatavalisele värvile ei ole teada, et Hillieri järve vesi inimesele halvasti mõjuks.

Middle saar on Recherche'i saarestiku suurim saar pindalaga 10,8 km2. Saar asub Austraalia mandrist ca 9 km kaugusel ja saare suurim pikkus on 6,5 km. Kahjuks ei ole Middle saar avatud külastajatele, sest kuulub rangete piirangutega kaitseala (Recherche'i Saarestiku Looduskaitseala) koosseisu. Samas on Middle saarest võimalik lennukiga üle lennata ja järve õhust imetleda. Lisaks on Middle saare läheduses võimalik sukelduda ja kala püüda (kalapüügi turiste teenindavad laevad väljuvad Middle saarest ca 120 km lääne poole jäävast Esperance linnast).

Austraalia mandri lõunarannikul paiknev Recherche'i saarestik (inglise keeles Archipelago of the Recherche) koosneb 105 saarest ja enam kui tuhande kahesajast laiust või kaljurahnust. Saarestiku ulatus läänest itta on ca 230 km, kaugus rannikust kuni 50 km ja saarestik hõlmab meres kokku ca 4 tuhande km2 suuruse ala. Vaatamata saarte ja laidude suurele hulgale on saarestiku saarte kogupindala ainult ca 97,2 km². Saarte vaheline vesi on üpris sügav, ulatudes mõnede saarte vahetus naabruses enam kui 60 meetrini. Saarestiku ainus külastajatele avatud saar on ca 2,4 km² suurune Woody Island, mis jääb Middle saarest ca 105 km kaugusele lääne poole.

14. veebruaril 1991 vajus Recherche'i saarestikus põhja 174 m pikkune ja enam kui 33 tuhat tonni kaalunud Sanko Harvesti puistlastilaev. Alus oli teel Tampast (USA Florida osariigis) läbi Panama kanali Esperancesse, kuid ca 30 km sihtkohast kagu pool Hood island’i lähedal sõitis madalikule. Kaasajal on Sanko Harvesti vrakk maailmas suuruselt teine vrakk, millele saab sukelduda. Laev on mere põhjas kolme suurema osana. Sügavus vraki ümber on vahemikus 13–44 meetrit.

Recherche'i saarestik ja selle ümbruse veed on eluslooduse poolest väga liigirikkad. Piirkonnas leidub nii subtroopilist kui ka parasvöötmelist taimestikku ja loomastikku. Sealsetel saartel elutseb suurte kolooniatena austraalia merelõvisid, aga ka uus-meremaa kotikuid, kukkurloomade kuuluvaid vallabisid, varaane, gekolasi, püütonlasi, hülgeid jne. Saarestik on ainus teadaolev recherche'i tuhkhane pesitsuspaik maailmas. Piirkonnas elutseb enam kui 1% kogu maailma kahkjalg-tormilindudest ja austraalia mustmeriskitest. Suurel hulgal on seal ka lahetiire, valgekulm-tormipääsusid, kalju-rohupapagoisid, pärlamadiine. Sealsetes vetes võib kohata enam kui 250 liigist kalu, peaaegu 350 liigist molluskeid, enam kui 400 liigist käsnu ja õisloomi (sh pehmeid koralle), aga ka kääbusvaalu ja tavadelfiine. Viimased on vägagi inimsõbralikud, mistõttu nendega puutuvad tihti kokku ka sukeldujad.