Vøringfossen – kaunis juga veel kaunimal maastikul

2015.03.04 13:09 - ReisiGuru.ee

Vøringfossen on turistide seas Norra üks populaarsematest jugadest. Aastas käib seda kaunist juga imetlemas peaaegu üks miljon külastajat. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et Norra mõistes ei ole Vøringfossen ehk Vøringi juga kuigi kõrge – ainult umbes 182 m (teistel andmetel 172 m), sh suurim vertikaalne kukkumine 145 m (teistel andmetel 135 m). Vøringfosseni populaarsus põhineb ülimalt maalilisel ümbruskonnal. Lisaks on joa populaarsus seotud ka asukohaga Norra kahte suuremat linna, st Oslot (üle 630 tuhande elaniku, linnastus üle 950 tuhande elaniku) ja Bergenit (üle 270 tuhande elaniku) ühendava suure maantee läheduses (kaugus maanteest vähem kui 400 m). Täpsemalt asub see juga Norra lääneosas Hordalandi maakonna idaosas Eidfjordi vallas ja kukub alla Måbødaleni kanjonisse. Bergen asub linnulennult ca 100 km kaugusel lääne pool ja Oslo ca 200 km kaugusel kagu pool. Maanteed mööda on Oslosse ca 290 km ja Bergenisse ca 170 km.

Vøringfossen on hästi jälgitav nii alt kui ka ülalt (mõlemal pool kanjonit, eriti hästi vaadeldav joale mitte väga lähedal ja mitte paikades, kuhu juhatavad teeviidad). Enamus turiste käib juga imetlemas ülalt, mistõttu kõrghooajal on seal rahvast sageli väga palju. Ülal asub ka looduskeskus ja huvitavate roogadega söögikoht. Samas kanjoni põhjas käib turiste oluliselt vähem. Vaated on sealt vähemalt sama huvitavad kui ülevalt, kuid liikumine üpris kitsa ja järskude seintega Måbdaleni kanjoni põhjas on kohati keeruline ja võimalik vaid jalgsi.

Vøringfossen asub suhteliselt väikesel Bjoreia jõel. See jõgi on 72 km pikkune ja tema valgala on ca 639 km2. Kunagi liikus vesi selles jões enam kui 25 m3 sekundis, kuid inimtegevuse tulemusena (hüdroelektrijaam) on veevoolu maht praegusel ajal oluliselt väiksem. Turismi soodustamiseks on siiski kokku lepitud, et jõe vee kasutamine inimtegevuses peab olema nii väike, et jõel oleks 1. juunist 15. septembrini Vøringfossen joa eel tagatud veevool vähemalt 12 m3/s.

Bjoreia jõgi läbib muuhulgas Måbødaleni kanjonit, mis on umbes 7 km pikk. Kanjoni seinad kerkivad kohati püstloodis ja on kuni 300 m kõrgused. Lisaks Vøringfossenile kukub Måbødaleni kanjonisse ka teine suur juga, Tysvikjofossen ehk Tysvikjo juga. Selle joa kogukõrgus on 235 m ehk oluliselt suurem kui Vøringfossen. Samas ei ole ta pooltki nii kuulus ja turistide seas nii populaarne kui Vøringfossen kuigi asub Vøringfosseni vahetus naabruses, täpsemalt Vøringfosseni vastas. Väiksema populaarsuse põhjuseks on joa kitsus ja oluliselt väiksem veehulk. Tysvikjofossen asub vähem kui 5 km pikkuse kitsa Tysviki oja lõpus.

Bjoreia jõgi, kus asub Vøringfossen, suubub Vøringfossenist lääne pool Eidfjordvatneti järve. Viimase läänekallas asub omakorda vähem kui 1,7 km kaugusel Eidfjordist (on sellega ühenduses Eio jõe kaudu), mis on kuulsa Hardangeri fjordi haru. Hardangervidda platoosse lõikunud Hardangeri fjord on 179 km pikk. Selle näitajaga on ta maailmas pikkuselt kolmas ja Norras pikkusel teine fjord. Vee sügavus Hardangeri fjordis on kuni ca 850 m. Vøringfossenist on Hardangeri fjordi idaservani maanteed mööda ca 17 km.

Hardangeri fjordi idapoolses ja lõunapoolses naabruses paikneb Norra mandriosa suuruselt kolmas jääliustik – Folgefonna liustik, mis tegelikult koosneb kolmest teineteise läheduses paiknevast liustikust (põhjapoolsest liustikust pindalaga 26 km2, keskmisest liustikust pindalaga 11 km2 ja lõunapoolsest liustikust pindalaga 167 km2). Vøringfosseni joalt on Folgefonna liustikuni linnulennult ca 40 km, kuid maanteid mööda enam kui 90 km.

Kui olete Norras asvat Vøringfosseni juga külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.