Lençóis Maranhenses – erakordsed ujumislaguunid liivadüünide vahel

2017.12.22 11:20 - ReisiGuru.ee

Lençóis Maranhenses on Brasiilia kirdeosas Maranhão osariigi territooriumil Baía de São José lahe ääres asuva rahvuspargi nimi. See rahvuspark, mis on asutatud 1981. aastal ja käesoleval ajal hõlmab ca 1550 km2, on loodud piirkonna ökosüsteemi kaitseks. Tegemist on madala ja suhteliselt lameda alaga, mis on kaetud suurte liivadüünidega. Aeg-ajalt on osa liivadüünide alast üleujutatud – siis tekivad düünide vahele omapärased veega täidetud laguunid.

Esmapilgul vaadates tunduvad Lençóis Maranhensesi valged liivadüünid olevat tüüpilise kõrbe moodi. Tegelikkus on tavalisest kõrbest siiski oluliselt erinev. Lençóis Maranhenses paikneb Amazonase jõgikonna läheduses. Aasta esimesel viiel kuul on piirkonnas väga palju sademeid. Suure sademetehulga tõttu esineb seal omapärane nähtus – magevesi koguneb liivadüünide vahelistesse nõgudesse. Seejuures on vesi liival pikaajaliselt, kuna liivakihi all olev kivimikiht takistab vee kiiret liivast läbi vajumist. Tulemusena tekivad düünidevahelistesse nõgudesse omapärased laguunid, mis võivad olla sinaka, roheka või isegi tumehalli värvitooniga. Kõige veerikkamad on need laguunid juulis ja augustis. Siis võib laguunides vee sügavus küündida 3 meetrini ja suuremateveealade pikkus 900 meetrini.

Lençóis Maranhensesi oluliseks eripäraks on liivadüünide vahelistes laguunides elutsevad kalad, kes saabuvad piirkonda enamasti juuli lõpus või augusti algul. Kalad jõuavad düünide vahele seetõttu, et veeväljad on suurvee ajal ühenduses ümberkaudsete jõgedega. Eriti omapärase eluviuisiga on kaladest Hoplias malabaricus. See kala elab liivadüünide vahel aastaringselt, elutsedes kuivemal perioodil sügaval mudases liivas. Kõige kuivema perioodi elab kala üle magades.

Nii Lençóis Maranhensese liivadüünid kui ka laguunid on populaarsed turistide seas. Vihmasel aastaajal käivad inimesed laguunide soojas vees suplemas. Enamus kaugemaid turiste saabuvad liivadüünide alale rahvuspargi kagunurgas paikneva Barreirinhase omavalitsusüksuse (ca 62 tuhat elanikku) kaudu. Barreirinhase ja Maranhão osariigi pealinna São Luíse vahel on regulaarne bussiühendus. Lisaks saab nende linnade vahel liikuda ka lennutaksot kasutades.

São Luíse ongi liivadüünide alale lähim suurem linn. See jääb liivadüünide alast linnulennult ca 80 km kaugusele lääne poole, kuid teid mööda ca 250 km kaugusele. Selles linnas elab ca 1 miljon elanikku (koos eeslinnadega enam kui 1,2 miljonit elanikku). Linnalähedal on olemas rahvusvaheline lennujaam, mis peamiselt teenindab küll Brasiilia-siseseid regulaarlende. Rahvuspargi territooriumil on aga teid vähe ning enamus neist ei ole mootorsõidukiga läbitavad. Sõidukitega liiklemine on rahvuspargi territooriumil üldse liimiteeritud. Siiski on võimalik düünide teatud piirkondades osaleda giidiga ekskursioonides, kus koguliikumine toimub maasturitel.

Lençóis Maranhenses asub teisel lõunalaiusel. Seetõttu on seal temperatuurid aastaringselt hästi ühtlased. Päevased keskmised maksimumtemperatuurid on seal aastaringselt vahemikus 29–31,5°C. Öised keskmised miinimumtemperatuurid on seal aastaringselt vahemikus 22,5–24 °C. Sademeid on aastas enam kui 1400 mm. Sademeterohkemad on veebruar, märts ja aprill, mil igas kuus on sademeid enam kui 280 mm. Sademetevaesemad kuud on oktoober ja november, mil sademeid on alla 10 mm. Vähe (20–30 mm) on sademeid ka augustis ja septembris. Lençóis Maranhensesi parimaks külastusperioodiks peetakse ajavahemikku juulist septembrini.

Kui olete Brasiilias asuvat Lençóis Maranhenses'st külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.