Vatnajökull – mahult Lääne-Euroopa suurim liustik

2019.01.11 10:29 - ReisiGuru.ee

Vatnajökulli liustik asub Islandi kaguosas. Liustiku pindala on käesoleval ajal ca 8100 km2, hõlmates ca 8% Islandi saare pindalast. Pindala järgi on tegemist Islandi suurima ja Euroopa suuruselt kolmanda liustikuga. Euroopas on veel suurema pindalaga liustikud Venemaale kuuluva Novaja Zemlja (juhul kui lugeda Novaja Zemlja saared Euroopasse kuuluvaks) Põhjasaare liustik (20500 km2) ja Norrale kuuluvatel Teravmägedel asuv Austfonna liustik (8492 km2). Vatnajökulli liustiku pindala on viimase paarikümne aasta jooksul üksjagu vähenenud – nt 1950. aastal hinnati liustiku pindalaks 8538 km2. Liustiku vähenemine on tingitud kliimamuutustest piirkonnas.

Vatnajökulli maht on ca ca 3100 km3. Selle näitaja järgi on tegemist Euroopa suuruselt teise liustikuga. Veel suurema mahuga on Euroopas üksnes Novaja Zemlja Põhjasaare liustik. Jääkihi keskmine paksus on Vatnajökullil 400 m, kuid keskosas ulatub see kuni 1000 meetrini. Vatnajökulliga piirnevad enam kui 30 väiksemat liustikku.

Liustiku nimi vastab hästi tema olemusele – Vatnajökull tähendab islandi keeles veeliustikku. 2008 aastal loodi liustiku kaitseks Vatnajökulli rahvuspark (pindala 14141 km2), mis hõlmab lisaks Vatnajökullile ka seda ümbritsevad alad, sh endiste Skaftafelli- ja Jökulsárgljúfuri rahvuspargi territooriumid. Vatnajökullis on toimunud mitmete rahvusvaheliselt menukate filmide (sh Bondi-filmide ja Troonide mängu) võtted.

Vatnajökulli lõunaosas asub Islandi kõrgeim mäetipp Hvannadalshnjúkur ehk Hvannadalshnúkur. Selle mäe absoluutkõrguseks arvati varem 2119 m, kuid 2005. aasta augustis sooritatud ametliku mõõmise tulemusena saadi mäe tegelikuks kõrguseks 2109,6 m. Hvannadalshnúkuri tippu ronimine on alpinistide seas vägagi populaarne. Ronimine mäe tippu soovitatakse ette võtta siiski üksnes kogenud mäegiidi saatel, sest teekonnal on lumes ja jääs arvukalt sügavaid lõhesid. Seejuures on paljud lõhed varjatud pindmise lumekihiga.

Hvannadalshnjúkuri mägi asub Öræfajökulli vulkaani loodeosas. Nimetatud vulkaan on suurim tegevvulkaan Islandil ja suuruselt teine Euroopas. Vulkaani kraatri läbimõõt on ca 5 km. Viimasest 800 aastast on teada kaks Öræfajökulli purset – esimene neist toimus 1362 ja seda peetakse üheks tugevamaks teadaolevaks vulkaanipurskeks maailmas. Teine, oluliselt nõrgem purse, toimus 1727–1728. Vulkaani geotermiline aktiivsus suurenes ka 2017. aasta teises pooles.

Vatnajökulli liustiku all asub ka mitmeid teisi vulkaane. Neist liustiku lääneosas paiknev Grímsvötn (absoluutkõrgus 1725 m) on hinnangute kohaselt Islandi kõige aktiivsem vulkaan. Grímsvötni purse 2011. aasta mai teises pooles põhjustas 23–25.05. 2011 enam kui 900 liinilennu ärajäämise Loode-Euroopas. Nimetatud purset peetakse Islandi viimase 50 aasta kõige tugevamaks vulkaanipurskeks, kuid sellest hoolimata põhjustas see rahvusvahelisele lennundusele palju vähem kahju kui Islandi lõunaosas asuva Eyjafjallajokulli purse 2010. aastal. Kahju jäi väiksemaks tänu väljapurskunud suurematele tuhaosakestele, mis raskuse tõttu ei suutnud tuulega väga kaugele lennata.

Huvitav on ka Vatnajökulli liustiku loodeserva all asuv Bárðarbunga kihtvulkaan. Selle kõrgus on 2009 m – tegemist on kõrguselt teise mäetipuga Islandil. Vulkaani kraater suurus on üle 70 km2, laius kuni 10 km ja sügavus ca 700 m. Bárðarbunga on osa suuremast vulkaanilisest süsteemist, mille pikkuseks peetakse ca 200 km ning laiuseks kuni 25 km.

Kui olete Islandil asuvat Vatnajökull'i liustikku külastanud ja soovite selle kohta veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.