Maaliline Atitláni järv

Aeg-ajalt on Atitláni järve hinnatud ka maailma ilusamate järvede hulka kuuluvaks. Järv asub põlisel maiade alal, kuid järve nimi tuleneb hoopis tänapäeva Mehhiko aladel elavate nauade (asteekide ja tolteekide järeltulijad) keelest ja tähendab tõlkes – vete vahel...

Kesk-Ameerika sügavaim, Atitláni järv, paikneb Guatemala edelaosas, Sierra Madre de Chiapase mäestikus. Administratiivselt asub järv Sololá departemangus. Lähim suurem asula on Antigua linn (ca 47 tuhat elanikku), mis paikneb linnulennul ca 50 km kaugusel ida pool. Guatemala pealinn paikneb järvest linnulennul ca 70 km kaugusel ida pool. Atitláni järve peetakse Guatemala kõige ilusamaks järveks ja Guatemala kõige olulisemaks loodusturismi objektiks. Aeg-ajalt on Atitláni järve hinnatud ka maailma ilusamate järvede hulka kuuluvaks. Järv asub põlisel maiade alal, kuid järve nimi tuleneb hoopis tänapäeva Mehhiko aladel elavate nauade (asteekide ja tolteekide järeltulijad) keelest ja tähendab tõlkes „vete vahel“.

Atitláni järv asub merepinnast 1562 m kõrgusel ja järve pindala on 130,1 km2. Järve ulatus idast-läände on ligikaudu 18 km ja põhjast-lõunasse ligikaudu 8 km. Järve suurim sügavus arvatakse olevat 340 m ja keskmine sügavus 220 m. Järves on peaaegu 20 km3 vett. Atitláni järv on tehniliselt võttes äravooluta järv, mis ei ole ühenduses ookeaniga, kuid millest voolab välja kaks lühikest jõge.

Järve lõunapoolsel küljel paiknevad kolm vulkaani. Neist Atitláni vulkaani kõrgus merepinnast on 3535 m ja jalamilt 1735 m. See vulkaan on tegevvulkaan (seni viimane purse toimus aastal 1853) ja pinnavormilt kihtvulkaan. Vulkaan paikneb ligikaudu 11 km kaugusel järvest lõunas. Atitláni vulkaanist mõne kilomeetri kaugusel põhja pool paikneb Tolimáni vulkaan. Selle kõrgus merepinnast on 3158 m. Tolimáni vulkaan on samuti kihtvulkaan. Tema seni viimase pursk aeg on teadmata. Atitláni järvest ligikaudu 3 km kaugusel edelas paikneva San Pedro vulkaani kõrgus merepinnast on 3020 m. Tegemist on jällegi kihtvulkaaniga. San Pedro vulkaan on nimetatud kolmest vulkaanist vanim. Tema seni viimase purske aeg on täpsemalt teadmata, kuid ilmselt toimus see enam kui 40 tuhat aastat tagasi. Atitláni- ja Tolimáni vulkaane eraldab San Pedro vulkaanist Atitláni järve kitsas laht. Atitláni järv ise on samuti vulkaanilise päritoluga. See tekkis ligikaudu 84 tuhat aastat tagasi kui vesi täitis massiivse vulkaanipurske tagajärjel enamuse tekkinud hiiglaslikust kaldeerast. Toimunud vulkaanipurse oli nii võimas, et paiskas tuhka ligikaudu kuue miljoni km2 suurusele alale. Seda kindla koostisega tuhka on avastatud USA-s asuvast Floridast kuni Lõuna-Ameerikas paikneva Ecuadorini! Tolimáni ja San Pedro vulkaan asuvad samuti tekkinud kaldeera sees ning Atitláni vulkaan kaldeera serval.

Atitláni järve kallastel, nii tasandikel kui ka mägistel aladel, paikneb mitmeid huvitavaid matkaradasid. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud järve ääres olevatelt kaljudelt järve sukeldumised.

Atitláni järv on sealsete põlisrahvaste jaoks väga oluline toiduallikas. Järve läheduses paiknevad eeskätt kohvi- ja avokaadoistandused, kuid kasvtatakse ka maisi, sibulat, ube, tomatit, küüslauku, kõrvitsat jms. Järve lähistel on piirkondi, kus on säilinud maiade kultuuritraditsioonid ning kus elanikud kannavad traditsioonilist riietust. Järveümbruse eripäraks on, et seal ei paikne ühtegi teed, mis ümbritseks kogu järve. Järveäärsed asulad peavad omavahelist üghendust valdavalt paatidega. Mägedest alla laskuvad teed lõppevad reeglina järve ääres ja vaid üksikud neist teedest omavad lühikest pikendust ka järve kaldal. Linnulennul ligikaudu 12 kaugusel Atitláni järvest idas paikneb maiade arheoloogiline ala Iximche. Selle kunagise maiade linna varemed paiknevad 2260 m kõrgusel merepinnast. Linna ala oli hoolikalt valitud – platood ümbritsesid kuristikud, kus voolavad kaks jõge. Need kuristikud aitasid linna siseetungijate eest kaitsta. Iximche oli aastatel 1470–1524 maiade ühe riigi keskus. Iximches on kaardistatud üle 160 struktuuri. Enamus hooneid paiknesid nelja suurema ja kahe väiksema väljaku ümber. Iga väljaku ääres asus vähemalt kaks templit. Kaasajal on Iximche varemete üheks huvitavamaks objektiks nn tempel 2 varemed. See on mitmetasandiline püramiidplatvorm Väljak A lääneservas. Tempel 2 on Iximches väljakaevatud templitest kõige paremini säilinud.

Kaasajal tulevad turistid Iximchesse eeskätt põhja poolt, Tecpáni linna (ca 36 tuhat elanikku) kaudu. Iximche asub Tecpánist ligikaudu ühe km kaugusel. Iximche põhjaosas on turistide tarbeks loodud väike muuseum, kus paikneb osa Iximches leitud muististest (nt skulptuurid, keraamika jne). Atitláni järve piirkond on Guatemala mõttes suhteliselt jahe ala. Päevased keskmised maksimumtemperatuurid on seal aastaringselt 19–22 °C. Öised keskmised miinimumtemperatuurid aga 7–12 °C. Öised temperatuurid on kõige madalamad detsembrist märtsini ja kõige kõrgemad maist juulini. Aastas on sademeid keskmiselt 1300 mm, sh detsembrist märtsini alla 10 mm kuus ja juunist septembrini enam kui 180 mm kuus (juunis ja septembris üle 270 mm).

Kui olete Guatemalas asuvat Atitláni järve külastanud ja soovite selle kohta veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.