Tikali rahvuspark

Tikali Rahvuspark asub Guatemala põhjaosas, Petén’i departemangu idaosas. Rahvuspargi pindala on 570 km2. Rahvuspargile lähem suurem asula on Petén’i departemangu pealinn Flores (administratiivüsksusena ca 23 tuhat elanikku), mis jääb rahvuspargist ca 60 km kaugusele kagusse. Guatemala pealinn Guatemala jääb ca 300 km kaugusele lõuna poole. Tikali rahvuspark loodi 1955. aastal ja alates 1979. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tikali Rahvuspargi keskusesks on Tikali asula. See oli kunagi maiade ühe võimsama riigi keskus ning on kaasajal üheks tähtsamaks huviväärsuseks, mis on seotud maiade kunagise tsivilisatsiooniga. Kolmandast sajandist kuni üheksanda sajandi lõpuni domineeris Tikal kogu maiade asualal nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Tikali elanike arvuks hiilgeaegadel on hinnatud 20–90 tuhat. Sel perioodil suhtles Tikal aktiivselt Kesk-Ameerika mitmete teiste kõrgeltarenenud piirkondadega, sh Ameerika põlisrahvaste kunagise suurima linna Teotihuacániga (mis paikneb tänapäeva Mehhiko alal). Kümnendal sajandil toimus Tikalis suur allakäik ja sama sajandi lõpus hüljati Tikal elanike poolt sootuks. Valged kolonistid avastasid Tikali alles 1848. aastal, sest see asus kaugel kolonistide poolt rajatud linnadest.

Tikalit peetakse sageli tänapäeva Guatemala kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks. Tikali suurimaks huviväärsuseks on maiade monumentaalsed ehitised (vanimad neist enam kui 2300 aastat vanad ja kõrgemad ligikaudu 65 m kõrged), või täpsemalt nende ehitiste nüüdisajani säilinud varemed.

Tikali keskuse täielikult kaardistatud osa pindala on enam kui 16 km2 ja seal asus ligikaudu kolm tuhat ehitist. Nende ehitiste seas oli templeid, paleesid, püramiide, haldushooneid, elamuid ja näiteks ka seitse maiadele kunagi omase pallimängu väljakut. Tikali elamute ala pindalaks on hinnantud ligikakudu 60 km2. See ala on seniajani valdavalt välja kaevamata, läbi uurimata ja kaardistamata. Tikali kogupindala võis hiilgeaegadel olla aga isegi enam kui 120 km2.

Tikali säilinud varemed on väga ulatuslikud ja väga mitmekülgsed ning seetõttu huvitavad ka arhitektuurist ja aloost vähe huvituva inimese jaoks. Säilinud varemetest tuntumad ja huvipakkuvamad on templid, püramiidid ja paleed.

Tempel I ehk Suure jaaguari tempel on hauapüramiid Jasaw Chan K'awil’ile, kes maeti aastal 734. Lubjakivist astmikpüramiidi ehitis valmis kümmekond aastat hiljem. Tempel I kõrgus on 47 m ja see koosneb üheksast astmelisest tasemest.

Tempel II ehk Maskide tempel on 8. sajandil ehitatud püramiid. See paikneb Tempel I vastas. Püramiidi teeb eriliselt huvitavaks asjaolu, et kuigi see ehitati Kesk-Ameerika indiaanirahvaste hilisklassikalisel perioodil, järgiti ehituses varase klassikalise perioodi stiili. Tempel II kõrgus oli kunagi ilmselt ca 42 m, kuid on kaasjal ca 38 m (sh püramiidi põhja üldkõrgus 17,9 m, pühakoja kõrgus 9,8 m ja sellel asuva struktuuri kõrgus üle 10 m.). Püramiidi aluse mõõtmed on 37,6 x 41 m, mis tähendab, et hoone põhjapindala on 1542 m. Püramiid koosneb kolmest astmelisest tasemest. Ehitise peatrepp on 10,4 m lai.

Tempel 4 on kõrgeim püramiid Tikalis. Tegemist on üldse ühe mahukama ajaloolise põlisameerika ehitisega. Püramiidi kõrgus on peaaegu 65 m. Püramiid valmis ilmselt aastal 741. Tempel 4 on ristküliku kujulise põhiplaaniga. Ehitise pikem külg paikneb põhja-lõuna suunaliselt. Ehitisele kulus ilmselt ca 190 tuhat m3 materjali. Püramiid koosneb seitsmest astmelisest tasandist. Madalaima platvormi mõõtmed on 88x65 m. Kõige kõrgema platvormi mõõtmed on aga 38,5 x 19,6 m. Püramiidi kõrgeima platvormi peal paikneb pühame, mille pikkus on 31,9 m, laius 12,1 m ja kõrgus 8,9 m. Püramiid on ehitatud 144 x 108 m suurusele tugiplatvormile.

Omaette huvitav piirkond on Seitsme templi väljak. See hõlmab ligikaudu 25 tuhat m2 suuruse ala ja on oma nime saanud seal paiknenud seitsme väikese templi (ehitatud ajavahemikus 600–900) järgi.

Tikali piirkonnas on ka väga huvitav loodus, sest Tikal paikneb keset vihmametsi. Puudest kasvavad seal näiteks suurte mõõtmetega kapokid (Ceiba pentandra), mis on maiade jaoks olnud pühad puud, aga ka punased seedrid, suurelehised mahagonid jms. Imetajatest võib kohata tavaninakaru, aguutit ja mustkäpp-ämmalahvi; lindudest aga tuukanit, pistrikku, silmikkalkunit ja harpüiakotkast. Väidetavalt elutsevad rahvuspargi aladel ka mõned jaaguarid, otselotid ja puumad. Muuhulgas on Tikalis 1977. aastal filmitud Tähtede sõja filmi „A nEw Hope“ tegevused, mis toimuvad väljamõeldu planeedi kuul Yavin 4. Tikalis on filmitud ka mõned stseenid James Bondi 1979. a linastunud fimist „Moonraker“.

Tikali päevased keskmised maksimumtemperatuurid on novembrist veebruarini 26–28 °C ja ülejäänud kuudel 29–33 °C. Öised keskmised miinimumtemperatuurid on mais ja juunis 23 °C ja ülejäänud kuudel 18–22 °C. Detsembrist aprillini sajab igal kuul vähem kui 75 mm. Juuni, augustis, septembris ja oktoobris on sademeid enam kui 200 mm kuus. Igas kuus on enam kui 260 päikeselist tundi.

Kui olete Guatemalas asuvat Tikali rahvusparki külastanud ja soovite selle kohta veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.