Longyearbyen - asula 78° põhjalaiusel - ReisiGuru.ee Longyearbyen - asula 78° põhjalaiusel

2022.05.09 10:26 - ReisiGuru.ee


Tsiviilhämarik (mil päike on silmapiirist 0 kuni 6 kraadi allpool ja seetõttu on ka keskpäeval väga hämar) esineb perioodil 13. novembrist 29. jaanuarini. Asula läheduses paiknevate mägede tõttu ei ole Longyearbyenis päikest näha aga kuni 8. märtsini...



Longyearbyen on Norrale kuuluva Svalbardi saarestiku suurim asula ja saarestiku halduskeskus. Elanike arv muutub asulas pidevalt, kuid on enamasti 2200 ja 2400 vahel. Asula paikneb Lääne-Teravmägede saare läänerannikul Adventfjordi nime kandva lahe lõunakaldal.

Longyearbyen asub 78° põhjalaiusel. Asukohast tulenevalt kestab Longyearbyenis polaarpäev (mil päike püsib ööpäev läbi silmapiirist kõrgemal) 18. aprillist kuni 23. augustini ja polaaröö (mil päike ei tõuse kordagi silmapiirist kõrgemale) 27. oktoobrist 15. veebruarini. Tsiviilhämarik (mil päike on silmapiirist 0 kuni 6 kraadi allpool ja seetõttu on ka keskpäeval väga hämar) esineb perioodil 13. novembrist 29. jaanuarini. Asula läheduses paiknevate mägede tõttu ei ole Longyearbyenis päikest näha aga kuni 8. märtsini. Longyearbyenis valitseb tundrakliima. Svalbardi läänerannik, kus Longyearbyen asub, on saarestiku kõige soojem ja niiskem piirkond. Seetõttu ei ole imeks pandav, et kõrgeim seni mõõdetud temperatuur on Longyearbyenis olnud 21,7 °C (mõõdetud 2020. a juulis). Madalaim mõõdetud temperatuur on seevastu olnud -46,3 °C (mõõdetud 1986. a märtsis). Nii nagu Svalbardis tervikuna, on ka Longyearbyenis keskmine temperatuur viimastel aastakümnetel suhteliselt kiiresti tõusnud – perioodil 1970–2020 on tõus olnud 3,6 °C ehk ligikaudu viis korda nii kiire kui maailmas tervikuna. Seejuures on talvete keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 6 °C.

Viimastel aastatel on Longyearbyenis olnud päevane keskmine maksimumtemperatuur jaanuarist märtsini -11 – -12 °C, aprillis ja novembris – 8 – -9 °C, mais -3, juunis 2 – 3 °C, juulis ja augustis 5–7 °C, septembris -1 °C, oktoobris -4 °C ja detsembris -10 – - -11 °C. Keskmised öised miinimumtemperatuurid on olnud detsembrist märtsini -16 – -19 °C, aprillis ja novembris -14 °C lähedal, mais ja oktoobris -6 – -9 °C, juunis ja septembris 0 - -3 °C ning juulis ja augustis 2–3 °C. Sademete hulk on Longyearbyeni piirkonnas oluliselt väiksem kui Svalbardi enamikel teistel aladel. Näiteks Longyearbyeni lennujaama alal sajab aastas alla 220 mm, mujal Longyearbyenis kuni 350 mm. Juunist septembrini sajab ligikaudu pooltel päevadel, kuid sademete hulk ei ületa üldjuhul siiski 40 mm kuus. Aastakeskmine UV-indeks on 1 lähedal ja üldjuhul ei tõuse see ka suvekuudel kõrgemale 2-st.

Longyearbyeni asula rajati 1906. a, mil saarestikus hakati kivisütt kaevandama. Kaasajal on Longyearbyen paljude näitajate alusel maailma kõige põhjapoolsem koht. Esiteks on tegemist maailma kõige põhjapoolsema asulaga, kus elab enam kui tuhat elanikku. Teiseks on tegemist kõige põhjapoolsema asulaga, kuhu toimuvad regulaarlennud. Longyearbyenis asuvad maailma kõige põhjapolsem haigla, kool, lasteaed, kaubamaja, pangakontor, pangaautomaat, alaliselt tegutsev lennujaam, kommertssadam, kino, bussijaam, kunstigalerii, fotogalerii, avalik raamatukogu, ülikooli õppelinnak, spordihoone, ujula, ööklubi ja kõrts.

Longyearbyenis peatub järjest enam turiste, kuigi enamike turistide eesmärk ei ole mitte linna huviväärsustega tutvumine, vaid Svalbardi looduse ja loodusnähtuste (sh virmaliste) imetlemine. Kuna Longyearbyenis on sadam ja lennujaam, siis alustavad turistid ka saarestiku kaugemate osadega tutvumist just Longyearbyenis. Aastas külastab linna 30–50 tuhat turisti. Oluline osa saabuvaid turiste on kruiisituristid ja nemad saavad Svalbardiga tutvuda vaid lühiajaliselt. Longyearbyenis on olemas turistidele mõeldud majutusasutused. Huviväärsustest on linnas näiteks mitmed muuseumid. Neist Svalbardi muuseum tutvustab Svalbardi ajalugu, loodust ja kultuurilugu. Muuseumis on ka kingipood. Põhjapooluse ekspeditsioonimuuseum tutvustab mitmeid ajaloolisi ekspeditsioone Arktikasse ja nendel ekspeditsioonidel kasutatud transpordivahendeid (nt laevad Fram, Stella Polare, õhulaevad Ørnen, America). Muuseumis saab muuhulgas vaadata originaalkaadreid ekspeditsioonifilmidest.

Svalbardi galeriis on püsinäitused ajaloolistest kaartidest, raamatutest, rahatähtedest, Norra maalikunstniku Kåre Tveteri maalidest ja litograafiatest Recherche kollektsioonis. Ajutiste näituste teemaks on Svalbardiga seotud kaasaegne kunst. Tasuta sissepääsuga galeriis WildPhoto saab näha fotosid elusloodusest.

Eraldi märkimist väärib Svalbard Bryggeri, mis on maailma kõige põhjapoolsem õllepruulikoda. Õlletootmist alustati seal 2015. aastal. Selleks oli vajalik muuta Svalbardis kehtinud seadust, mis keelas saarestikus alkohoolsete jookide kaubandusliku tootmise. Svalbard Bryggeri õllede eripäraks on, et osa neis kasutatavast veest pärineb ligikaudu kahe tuhande aasta vanusest liustikust. Valikus on kaheksa erinevat õlut kangusega 4,7–7%. Kõik õlled villitakse plekkpurkidesse.





* märgitud väljad on kohustuslikud.

Pakkumised

Lennupiletid

Majutus


ROHKEM HOTELLE SIIT»

Tegevused

Rohkem tegevusi ja ekskursioone siit - Viator.com »

INFO

Ettevõte: AS GoTravel
E-post: reisiguru[ät]go.ee
Reg.nr: 10113159
Aadress: Toompuiestee 37 Tallinn
» ReisiGurust
» Go Traveli kinkekaart
» Privaatsusteave
» Reisitingimused
» Reisija meelespea
» Järelmaksuga
ReisiGuru.ee
ReisiGuru.ee
ReisiGuru.ee

ReisiGuru.ee © 2008 - . Kõik õigused kaitstud. Mitte ühtegi osa sellest lehest ei tohi kopeerida ilma AS GoTravel kirjaliku loata.