Kas teadsid, et kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv asub Lõuna-Ameerikas
2012.07.12 10:40 - ReisiGuru.ee
Kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv on Lõuna-Ameerikas asuv Titicaca, mis asub enam kui 3,8 km kõrgusel merepinnast ja on peaaegu 8400 km2 suur.
ReisiGuru - Kas teadsid et...
Titicaca järv asub Boliivia ja Peruu piiril Andides Altiplano tasandiku põhjaosas. Järve läänepoolne osa kuulub Peruule ja idapoolne osa Boliiviale. Järve suurim pikkus on 190 km ja suurim laius 80 km. Tegemist on pindalalt Lõuna-Ameerika suurima järvega. Suurim sügavus on 281 m (mõnedel andmetel 284 m; järve veetase on viimasel kümnel aastal pidevalt langenud) ja keskmine sügavus on 107 m. Titicaca järve maht, st vee ruumala on 893 km³. Kuna järv on väga sopiline, on tema kaldajoone pikkus pindalaga võrreldes vägagi suur – 1125 km.
Lake Titicaca. Bolivia-Peru border. Autor: Jonathan Lewis
Titicaca järves on enam kui 40 saart. Osa saartest on looduslikud, kuid osa tehissaared. Titicaca järv asub merepinnast enam kui 3,8 km kõrgusel. See on maailmas kõige kõrgeimal asuv järv, millel toimuvad regulaarsed kommertslaevareisid. Järve ääres elanud indiaanlased on sellel veesõidukitega sõitnud palju sajandeid. Esimene valgete inimeste aurulaev alustas järvel liiklemist 1870.a. Kaasajal sõidab Peruus oleva Puno (ca 100 tuhat elanikku) ja Boliivias oleva Guaqui (vähem kui tuhat elanikku) sadamate vahel raudteepraam. Selle praamiühenduse eripära on, et teekonna kummaski otspunktis on raudteel erinev rööpmelaius – Peruus 1435 mm ja Boliivias 1000 mm.
Titicaca järve kuju jaotab järve kahte ossa. Kahe osa vahel olev Tiquina väin on kõige kitsamas kohas ainult 800 meetrit lai. Järve kummalgi osal on oma nimi. Suurema osa nimi on Suur järv (Lago Grande) ehk Chucuito järv. Väiksema osa nimi on Väike järv (Lago Pequeño) ehk ketðua keeles Wiñaymarka (Lago Huiñaymarca). Suurema järve keskmine sügavus on 135 meetrit ja suurim sügavus 281 meetrit. Väiksema järve keskmine sügavus on 9 meetrit ja suurim sügavus 40 meetrit.
Titicaca järve voolab sisse 27 jõge. Väljavool toimub Boliivias asuva Desaguadero jõe kaudu Poopó järve. Sellest järvest edasi väljavoolu ei toimu. Välja voolava jõe vooluhulk on võrdne umbes kümnendikuga järve sisse voolavate jõgede vee koguhulgast. Ülejäänud vesi eraldub Titicaca järvest aurumise teel. Seejuures on aurumine vägagi intensiivne – seda soodustavad järve suur kõrgus merepinnast ja intensiivne päikesekiirgus. Titicaca järv on külma veega – ka suvisel perioodil ei tõuse tema pinnatemperatuur üle 14°C.
Titicaca järv on madala hapnikusisaldusega ja see on üheks põhjuseks, miks seal elab mitmeid loomaliike, keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük, aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema.
Taquile Island, Lake Titicaca
Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist. Järve kaldal asuv Boliivia on kaasajal merepiirita riik (kunagised mereäärsed alad kaotati 1979 – 1884a. kestnud sõja tulemusena Tðiilile), kuid omab siiski laevastikku. See paikneb peamiselt Titicaca järvel ja Amazonase jõgikonda kuuluvatel jõgedel. Kokku on Boliivia laevastikus enam kui 160 alust ja kuni 5 tuhat „mere“väelast ning neid teenindavat isikut. Jõgedel ja järvedel baseeruva sõjalaevastiku lõi Boliivia 1963.a.
Kui olete Lõuna-Ameerikas asuvat Titicaca järve näinud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
