Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti.
Hispaania (nii põhiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad Baleaari saared) on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks.
Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on koguni 42 UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti.
Hispaanias on ka mitmeid usuga seotud tähtsaid paiku ja seda nii katoliiklaste, islamiusuliste kui ka judaistide jaoks. Hispaanias asuvad mitmed katoliikluse pühamatest paikadest, sh Loode–Hispaanias Galicias asuv Santiago de Compostela linn, mis on katoliiklastele Vatikani ja Jeruusalemma järel tähtsuselt kolmas püha linn.
Hispaania on ka põlisrahvaste mõttes mitmekesine maa – lisaks hispaanlastele elab siin põliselt mitmeid teisi rahvaid. Riigi edelaosas elavad baskid; loodeosas aga galjeegid. Maa idaosa ja Baleaari saared on koduks katalaanidele. Kõikides nendes piirkondades võib kogeda kohalike põliselanike rikkalikku rahvuskultuuri.
Hispaania asub Lääne-Euroopas, 36. ja 44. põhjalaiuse vahel (Kanaari saared asuvad Aafrika ranniku lähedal 28. põhjalaiusel). Hispaaniat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemeri ning Atlandi ookeani lähedus. Hispaania eri piirkondades on kliima väga erinev. Peamised klimaatilised piirkonnad on Vahemerelise kliimaga alad maa idaosas, merelised kliimaga piirkonnad maa põhjaosas ja kuiva poolkõrbe kliimaga alad Hispaania kaguosas. Pürenee mägedes on esindatud alpi kliima; Kanaari saartel aga subtroopiline kliima.
Vahemerelise kliimaga aladel on valdavad ida ja kagutuuled, mis eeskätt kevadeti võivad kaasa tuua ka Põhja-Aafrikast Sahara kõrbest pärit liiva. Maa idarannikul asuvas Barcelona piirkonnas on keskmised temperatuurid kõige soojematel kuudel juulis ja augustis päeval 28°C lähedal ja öösel 19°C lähedal. Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Aastane sademete hulk on vahemikus 600–700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40–60 mm).
Kontinentaalse Vahemerelise kliimaga aladel Hispaania siseosas on suved väga kuumad ja kuivad. Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. Jaanuaris ja veebruaris on keskmised temperatuurid 0C lähedal ning vahel võib temperatuur langeda ka -15°C-ni. Juunist septembrini sajab igas kuus vähem kui 20 mm. Oktoobrist märtsini on igas kuus sademeid aga enam kui 50 mm. Aastane sademete koguhulk on vahemikus 400–500 mm.
Merelise kliimaga Hispaania põhjaosas on talved pehmed ja suved soojad. Näiteks Baskimaal on kõige soojematel kuudel juulis, augustis ja septembris on keskmised temperatuurid päeval 25°C lähedal ja öösel 13°C–15°C lähedal. Kõige külmematel kuudel detsembris ja jaanuaris on keskmised temperatuurid päeval 14°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Aastane sademete hulk on vahemikus 1100–1400 mm. Kõige vähem sajab juunis ja juulis (60 mm) ja kõige enam novembris (140 mm). Ülejäänud kuudel on sademeid 75–125 mm.
Hispaania kaguosas poolkõrbe kliimaga piirkonnas on kõige soojematel kuudel juulis ja augustis keskmised temperatuurid päeval 34°C lähedal ja öösel 19° lähedal. Päevasel ajal võib temperatuur ületada ka 40°C. Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 17°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Aastane sademete hulk on vahemikus 120–350 mm. Kõige vähem sajab juulis ja augustis (kuni 10 mm) ja kõige enam oktoobris (üle 40 mm).
Hispaaniale kuuluvatel Kanaari saartel subtroopilises kliimas on kõige soojematel kuudel juulist oktoobrini keskmised temperatuurid päeval 26°C ja 29°C vahel ning öösel 20° lähedal. Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 21°C lähedal ja öösel 15°C lähedal. Aastane sademete hulk on vahemikus 120–250 mm. Maist augustini tavaliselt sademed puuduvad. Kõige enam sajab novembris (olenevalt piirkonnast 30–45 mm).
Hispaaniat on hea külastada aastaringselt, kuid parimad ajad on mai, juuni, september ning lõuna pool ka aprill ja oktoober. Turismi tipphooaeg on juulist augusti lõpuni.
Eesti kodanikule on Hispaaniasse reisimine viisavaba.
Eesti kodanikud võivad siseneda Hispaania territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
Välisministeerium soovitab Hispaanias elavatel või pikemalt peatuvatel Eesti kodanikel registreerida end saatkonnas.
Eesti Suursaatkond Madridis:
Calle Claudio Coello 91
1D Madrid 28006
Hispaania
tel. +34 91 426 16 71
faks +34 91 426 16 72
e-mail: Embassy.Madrid@mfa.ee
http://www.estemb.es
Hädajuhtumi korral saab abi Välisministeeriumi ööpäevaringselt telefonilt +372 6 377 000 või konsulaarabi telefoninumbrilt +372 53 01 9999.
Eesti aupeakonsul Barcelonas:
Aupeakonsul Hr. Josep Lluis Rovira
Konsulaarpiirkond: Kataloonia autonoomne piirkond
Avinguda Diagonal 401-1º, 08008 Barcelona
Hispaania
tel. +34 93 416 0011
faks +34 93 415 2366
e-mail: baltic@sefes.es
Eesti aukonsul Sevillas
Fernando Franco Fernandez
Konsulaarpiirkond: Andaluusia autonoomne piirkond
(Grupo Tecnológica Cartera de Innovación, S.A.)
C/Tomás Alba Edison no 4
Isla de la Cartuja
41092 Seville
Tel. +34 95 408 1060
Faks: +34 95 408 1055
E-post: consul.estonia.sevilla@gmail.com
Hispaania on maailmas turismisihtmaana teisel kohal. Seetõttu tuleks turistirohketes piirkondades olla eriti tähelepanelik seoses tänavakuritegevusega. Soovitame mitte jätta enda asju tähelepanuta. Reisidokumente (pass, ID-kaart) tasuks hoida teineteisest eraldi (nt jätke üks neist hotelli seifi), sularaha ei tasu kanda suurtes kogustes endaga kaasas. Kui soovite sularaha võtta pangaautomaadist välja, soovitame seda teha päevasel ajal panga siseruumides asuvatest sularahaautomaatidest.
Väga levinud on, et vargad töötavad mitmekesi ning kasutavad varguseks hetke, mil üks varastest juhib ohvri tähelepanu kõrvale. Näiteks kui keegi küsib teie käest nõu linnas orienteerumiseks, tänavamüüja püüab teile müüa midagi, teilt palutakse sigaretti või sigaretile tuld jms. Samuti tuleb tähelepanelik olla rahvarohketes kohtades: ühistranspordis (metroos, bussis, rongis), kesklinnade rahvarohketel tänavatel jne. Eriti tähelepanelik tuleks olla Barcelonas! Madridis soovitame olla tähelepanelikud, kui liiklete Puerta del Sol, Gran Vía, Callao, Lavapies või Retiro pargi piirkondades.
Juhul, kui maanteedel liikudes teie sõiduvahendiga juhtub midagi ning te peate tee äärde seisma jääma, siis olge ettevaatlikud kui mõni teine autojuht peatub samuti ning pakub oma abi – on olnud juhtumeid, kus üks abipakkujatest juhib autojuhi tähelepanu kõrvale samal ajal kui teine abipakkuja varastab auto eesistmelt midagi.
Maanteedel liikudes tuleb meeles pidada, et turvavööd peavad kõigil reisijatel olema sõidu ajal kinni ning sõiduki juht ei tohi mobiiltelefoniga rääkida sõidu ajal. Hispaanias on liikluseeskirjade rikkumise eest ette nähtud tunduvalt suuremad rahalised karistused kui Eestis.
Politsei:
Üldised hädaabinumbrid - 112 või 091
Soovitame iga väärteo puhul teha politseile avalduse – denuncia (nt ka siis kui teilt varastatakse dokumendid, raha, kott vm). Nii hispaania kui ka inglise keelse teenindusega telefoniliin kuritegevuse läbi kannatanutele denuncia tegemiseks on +34 902 102 112.
Avalduse saab esitada ka lähimas politseijaoskonnas (comisaría).
Krediitkaartide varguse korral saate abi helistades:
VISA: +34 900 991124
MASTERCARD: +34 900 971231
Elekter 220V 50 Hz.
* märgitud väljad on kohustuslikud.