Indoneesia Vabariik (.id)


Indoneesia tuntuim turistisihtpunkt on Bali saar, mida sageli nimetatakse õigustatult paradiisisaareks. Lisaks Balile on Indoneesias siiski ka palju muud imetlemistväärivat ja naudingut pakkuvat. Seejuures on huvipakkuv nii Indoneesia kaunis loodus kui ka sealne rikkalik kultuur. Looduse mõttes on Indoneesia magnetiteks eeskätt troopiline kliima, riikide arvestuses maailma üks pikemaid rannajooni (kogupikkusega peaaegu 55 tuhat km) ja sellel asuvad kaunid rannad, imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Indoneesia suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Indoneesiast neli kultuurilist ja neli looduslikku objekti. Kultuurilised objektid on: Borobudur’i 8–9. sajandist pärit budistlikud templid (nimistus 1991. aastast, paiknevad Jaava saare keskosas); Prambanan’i 9. sajandist pärit hindusitlik tempel (nimistus 1991. aastast, paikneb Jaava saare keskosas), Bali saare kultuurilised maastikud (2012. aastast; paikneb Indoneesia keskosas Bali saarel), Sangiran’i geoloogiliselt, paleontoloogiliselt ja arheoloogiliselt tähtis piirkond, kus on viiteid piirkonna enam kui 1,5 miljonit aastat vanale inimasustusele (nimistus 1996. aastast, paikneb Jaava saare keskosas). Looduslikud objektid UNESCO maailmapärandi nimistus on: Komodo rahvuspark (nimistus 1991 aastast, paikneb Väikestel Sunda saartel), Ujung Kulon’i rahvuspark (nimistus 1991. aastast, paikneb Jaava saare läänetipus), Lorentz’i rahvuspark (nimistus 1999. aastast, paikneb Uus-Guinea saarel), Sumatra saare troopilised vihmametsad (nimistus 2004. aastast).


Pealinn: Jakarta
Rahaühik: ruupia (IDR)
Liiklus: vasakpoolne
Riigikeel: indoneesia
Rahvaarv: 240 milj.
Suunakood: 62
Ajavöönd: GMT 7
Pindala: 1919440 km2

Indoneesia asub Lõuna-Aasias mõlemal pool ekvaatori ja koosneb 17 508 saarest, milledest u. 6000 on asustamata. Viis suuremat saart on Jaava, Sumatra, Kalimantan (Indoneesia osa Borneost), Uus-Guinea (jagatakse Paapua Uus-Guineaga) ja Sulawesi. Rahvastikutihedus on suurim ja ühtlasi väga kõrge Jaava saarel. Seal asub ka riigi pealinn jakarta. Samas kalimantani saarel ja Uus-Guinea saarel on rahvastikutihedus väga madal.

Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Enamuses kohtades on vihmane hooaeg oktoobrist aprillini ja kuiv hooaeg maist septembrini. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad.

Parim aeg külastada Indoneesiat on kuival hooajal.

Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C–34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C–26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt. Juulist oktoobrini sajab igas kuus 30–35 mm. Juunis on sademeid 80 mm, märtsis 100 mm ja detsembris 120 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 140–390 mm. Kõige enam (üle 310 mm kuus) sajab jaanuaris ja veebruaris. Aastas on peaaegu 170 vihmapäeva. Juulis ja augustis on kummaski kuus 5 sajupäeva. Jaanuaris on aga sajupäevi keskmiselt 26.

Indoneesia loodeosas Sumatra saarel Medan’i linna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid veebruarist oktoobrini 31°C–32°C ning novembrist jaanuarini 29°C–30°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 23°C–24°C. Sademeid on aastas 2000 mm. Kõige vähem (80 mm) sajab veebruaris. Vähem kui 150 mm kuus sajab ka jaanuaris, märtsis, aprillis, juunis ja juulis. Kõige enam, 240–270 mm kuus, sajab oktoobris ja novembris.

Indoneesia põhjaosas, kalimantani saare loodenurgas Pontianak’i linna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid aastaringselt 32°C–33°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 27°C–28°C. Sademeid on aastas peaaegu 3200 mm. Kõige vähem (180 mm) sajab augustis ja kõige enam (400 mm) sajab novembris. Ülejäänud kuudel on sademeid 200–330 mm kuus.

Eesti Välisministeeriumile edastatud andmetel ei vaja Eesti kodanik turismi eesmärgil Indoneesia külastamiseks viisat. Eesti kodanik võib Indoneesias viibida viisavabalt kuni 30 päeva. Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud peale riiki sisenemist. Viisavabastus kehtib riiki sisenemisel ainult järgmiste rahvusvaheliste lennujaamade ja sadamate kaudu:

  • lennujaamad: Batam, Surabaya, Medan, Bali, Jakarta
  • sadamad: Tanjung Uban - Bintan Telani Lagoi, Bandar Seri Udana Lobam; Batam - Batam Center, Citra Tri Tunas, Marina Teluk Senimba, Nongsa Terminal Bahari, Sekupang; Tanjung Pinang - Sri Bintan Pura, Tanjung Balai Karimun

Muudel eesmärkidel Indoneesiasse reisides on vajalik taotleda viisa. Teave Indoneesia viisa kohta Indoneesia immigratsiooniameti kodulehel: http://www.imigrasi.go.id/index.php/layanan-publik/visa-kunjungan#umum.

Välismaalased peavad end Indoneesias viibides registreerima. Registreerimise nõue ei kehti juhul, kui peatute hotellis või mõnes muus turistide majutuspaigas. Kui ööbite kodumajutuses, peate registreerimistoimingu tegemiseks ise pöörduma kohalikku politseisse.

Indoneesia Saatkond Helsingis:

Kuusisaarentie 3, 00340 Helsingi
Telefon: (+358 9) 477 03 70
Faks (+358 9) 458 28 82
E-post: info@indonesian-embassy.fi
http://www.indonesian-embassy.fi

Hea Teada:

Indoneesias reisides tuleks võimalusel vältida reisimist Acehi, Sulawesi piirkonnas Palusse, Pososse ja Tentenasesse, Maluku piirkonnas Amboni, Haruku saarele ja samuti Paapua ja Lääne-Paapuasse, kus on esinenud vägivalda.

Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida lähima reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi tuleks eelnevalt teha ja kuidas võimalikke terviseriske vältida. Hea meditsiiniabi saamine võib Indoneesias olla kallis. Omale vajalikku reisikindlustust vormistades tuleks silmas pidada, et meditsiinikindlustusele tuleks valida kõrgeim kindlustusmäär. Näiteks kohese meditsiiniabi saamiseks tuleb vahel kasutada saartevahelist lennu-kiirabi teenust, mille hind võib osutuda väga kalliks.

Olge tähelepanelik oma isiklike asjade suhtes ja järgige tavapäraseid ettevaatusabinõusid. Võib esineda taskuvarguseid ja krediitkaardi andmete kopeerimiskatseid. Samuti tasub olla ettevaatlik sularaha väljavõtmisel. Kui sularaha väljavõtmisel on rahaautomaadiga probleeme ja panga infotelefonil palutakse teil anda oma kaardi PIN koodid, katkestage koheselt side pangaga ja pöörduge politseisse. Tegemist võib olla kaardiandmete kopeerimiskatsega.

Ettevaatust siselennuliinide kasutamisel. Paljud Indoneesia lennufirmad ei vasta rahvusvaheliste lennuohutusnõuete tingimustele. Euroopas lennukeelu saanud lennufirmade nimekirjaga saab tutvuda siin. Samuti tuleks säilitada ettevaatlikus saartevahelisel transpordil väikepaatide kasutamisel. Enne kaldalt lahkumist tuleks ohutuse tagamiseks kontrollida, kas alusel on navigatsiooni ja päästevahendid.

Riigis on üle 400 vulkaani, neist ca 150 aktiivset. Seismoloogiliselt kõige ebastabiilsem piirkond on Jaava saar ja selle lähiümbrus. Sumatra saare lääneosas asuvas Acehi provintsis kehtivad osaliselt islamiseadused. Riigi idaosas Paapua provintsis ja Lääne-Paapua provintsis võib olla ohtlik viibida seal toimuva relvakonflikti tõttu.

Indoneesia asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Esineb vulkaanipurskeid ja maavärinaid, millega kaasneb tsunami oht. 30.09.2009 toimus Sumatral Padangi lähistel Richteri skaalal 7,9 palline maavärisemine. Samuti esineb suurte vihmade perioodil novembrist märtsini suuri üleujutusi.

Narkootikumide kasutamine või nendega kauplemine on Indoneesias rangelt karistatav, kõrgeimaks karistusmääraks selliste kuritegude puhul on surmanuhtlus.

Ettevaatust saartevahelise veetranspordi kasutamisel. Eriti väikepaatide turvavarustus ja navigatsiooniseadmed võivad olla puudulikud.

Elekter: 127/230V 50 Hz.

REISI RIIKI Indoneesia

SOODSAD LENNUPILETID SUUNAL: TALLINN - Jakarta - TALLINN

Leia lend valides kalendrist kuupäeva või klikki


SOODSAD MAJUTUSPAKKUMISED Jakarta's

Booking.com Booking.com

Võrrelge juhtivate teenuseosutajate hindu ja leidke parimad pakkumised enam kui 40000 asukohas kogu maailmas.


Selleks, et saaksime koostada Teile sobiva reisi, palume saata võimalikult täpsed andmed!
Nt. toa- või toitlustuse eelistused ning kui reisite lastega, siis laste vanused.

* märgitud väljad on kohustuslikud.




VEEL REISITEENUSEID

Kas lend hilines või tühistati? Teil võib olla õigus kompensatsioonile.



INFO

Ettevõte: ReisiGuru OÜ
E-post: info[ät]reisiguru.ee
Tel: +372 666 22 99
A/a: EE822200221049471097
MTR: TRE000914
» Kasulikku
» ReisiGurust
» Privaatsuspoliitika
» Liisi Reisilaen

ReisiGuru © 2008 - . Kõik õigused kaitstud. Mitte ühtegi osa sellest lehest ei tohi kopeerida ilma Reisiguru OÜ kirjaliku loata.