Tohutu territooriumiga Kanada suudab tipptasemel elamusi pakkuda peaaegu igale maitsele. Kanada suurimaks vaatamisväärsuseks on sealne loodus, mis paljudes piirkondades on inimese poolt veel vähe rikutud. Turistide seas kõige populaarsemad paigad on aga Kanada suuremad linnad, eeskätt Toronto, Montreal, Vancouver ja Ottawa. Kultuurihuvilistele pakub põnevaid elamusi osa saamine Kanada põliselanike kultuurist. Riigi hõredalt asustatud põhjaosas võib kogeda paukuvat pakast, virmalisi, polaarpäeva ja polaarööd. Ameerika maailmajaos on Kanada USA ja Mehhiko järel populaarsuselt kolmas turismimaa.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Kanadast 7 kultuurilist ja 9 looduslikku objekti. Kultuurilisteks objektideks on muuhulgas Québec’i provintsi lõunaosas asuva Québec’i linna vanalinn; Nova Scotia provintsi keskosas asuv Grand Pré kultuuriline maastik; Nova Scotia lõunarannikul asuva Lunenburgi vanalinn; Ontario provintsi kagunurgas Ottawa linnas asuv Rideau kanal; Kanada läänerannikul Haida Gwaii (Kuninganna Charlotte) saarestikus asuv haida indiaanlaste küla SGang Gwaay (Ninstints). Looduslike objektide hulka nimistus kuuluvad muuhulgas Alberta provintsi lõunaosas asuv Dinosauruste park; Newfoundlandi saarel paiknev Gros Morne rahvuspark; Nova Scotia provintsi põhjaosas asuvad Jogginsi fossiilkaljud; Quebeci provintsi lõunaosas paiknev Miguasha rahvuspark; Loodeterritooriumi lõunaosas asuv Nahanni rahvuspark, Alberta provintsi lõunaosas asuv Waterton Lakes’i rahvuspark, mis koos USA-s asuva Glacier’i rahvuspargiga kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse Waterton-Glacier’i Irahvusvahelise rahupargi nime all; Alberta provintsi kirdeosas ja Loodeterritooriumi lõunaosas paiknev Wood Buffalo rahvuspark.
Kanada asub Põhja-Ameerikas, 42. ja 84. põhjalaiuse vahel. Kanada inimasustuse keskmine tihedus on riikide lõikes maailma üks madalamaid, olles umbes 3,5 inimest km2 kohta. Teisalt on tiigi erinevate piirkondade asustustihedus väga erinev. Kanada põhjaosas on ulatuslikke alasid, kus püsiv inimasustus puudub. Samas on riigis alasid, kus keskmine tihedus on enam kui 100 inimest km2 kohta.
Parim aega külastada on kevadel, suvel ja sügisel. Kui on soov suusatama minna, siis tasub külastada talvel või varakevadel.
Oma tohutu suure pindala tõttu on Kanadas väga eriilmelise kliimaga piirkondi. Riigi sisemaises põhjaosas on alasid, kus aastakeskmine temperatuur võib olla −15 °C lähedal ning temperatuurid −40 °C lähedal tavalised. Püsiv lumikate võib olla aastaringne. Lõunapoolsel idarannikul, samuti lõunapoolsel läänerannikul jäävad seevastu ka talvised keskmised temperatuurid plusspoolele ning suvel on päevasel ajal sooja keskmiselt 20 °C või natuke üle selle. Samas rannikust kaugemal sisemaal Kanada lõunaosas võivad päevased keskmised temperatuurid ulatuda suvel enam kui 25 °C-ni ja vahel võivad päevased temperatuurid küündida isegi 40 °C-ni. Öised keskmised temperatuurid võivad sealsamas aga olla -5 °C lähedal või isegi madalamal. Ka aastakeskmine sademete hulk varieerub suures ulatuses. Riigi põhjaosas on piirkondi, kus sademeid on aastas vähem kui 100 mm. Samas on Kanada idarannikul alasid, kus aastas sajab enam kui 1500 mm ja läänerannikul piirkondi, kus sajab enam kui 2000 mm aastas.
Kanada lõunaosas, riigi suurima linna Toronto piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini -1 °C – 2 °C, märtsis ja novembris 4 °C – 7 °C, aprillis ja oktoobris 11 °C – 14 °C, mais ja septembris 18 °C – 21 °C ning juunist augustini 23 °C – 26 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -4 °C – -7 °C, märtsis ja novembris -2 °C – 2 °C, aprillis ja oktoobris 4 °C – 7 °C, mais ja septembris 10 °C – 13 °C ning juunist augustini 15 °C – 18 °C. Väga harva tõuseb temperatuur üle 38 °C ja langeb alla -30 °C. Sademeid on aastas peaaegu 850 mm. Sademed jagunevad kuude vahel väga ühtlaselt. Kõige vähem (50 mm) on sademeid veebruaris ja kõige enam (85 mm) septembris. Ülejäänud kuudel on sademeid 60–80 mm. Oktoobrist aprillini võib sadada lund. Kõige enam sajab lund jaanuaris. Aastas on 145 vihmapäeva. Kõige enam sajupäevi kuus (14–15) on jaanuaris ja detsembris. Ülejäänud kuudel on 10–13 sajupäeva. Aastas on enam kui 2000 päikeselist tundi, sh juulis keskmiselt 275 päikeselist tundi.
Kanada läänerannikul Vancouveri piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 7 °C – 8 °C, märtsis ja novembris 9 °C – 11 °C, aprillis ja oktoobris 13 °C – 14 °C, mais ja septembris 17 °C – 19 °C ning juunist augustini 20 °C – 22 °C. Öised keskmised temperatuurid on novembrist märtsini 3 °C – 5 °C, aprillis ja oktoobris 6 °C – 8 °C, mais 9 °C lähedal ning juunist septembrini 11 °C – 14 °C. Väga harva tõuseb temperatuur üle 30 °C ja langeb alla -12 °C. Sademeid on aastas peaaegu 1600 mm. Sademed jagunevad kuude lõikes ebaühtlaselt. Maist septembrini on igas kuus sademeid 50–85 mm; aprillis peaaegu 120 mm; jaanuarist märtsini ja oktoobris 145–185 mm; novembris ja detsembris 230–240 mm.
Kanada kirdeosas, Nunavuti territooriumi halduskeskuse Iqaluit’i piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid jaanuaris ja veebruaris -22°C – -24°C, märtsis ja detsembris -18°C – -19°C, aprillis ja novembris -9°C – -10°C, mais ja oktoobris -1°C – -2°C, juunis 7°C, juulis 12°C, augustis 10°C ja septembris 5°C. Väga harva tõuseb temperatuur üle 25°C. Öised keskmised temperatuurid on Iqaluit’is detsembrist märtsini −27°C – -32°C, aprillis ja novembris -17°C – -20°C, mais ja oktoobris -8°C, juunis ja septembris 0°C, juulis ja augustis 3°C – 4°C. Väga harva langeb temperatuur alla -40°C. Vihma sajab aastas umbes 200 mm ja seda peamiselt juunist septembrini. Kõige enam sajab vihma juulis ja augustis – 60–65 mm kuus. Lund sajab aasta jooksul keskmiselt 240 cm, kõige enam oktoobrist maini. Lund võib sadada kõikidel kuudel. Seejuures on kõige lumerohkem kuu oktoober. Peaaegu sama palju sajab lund ka aprillis ja oktoobris. Vihmapäevi on aastas umbes 50, kuid lumesajuga päevi keskmiselt 115.
Eesti kodanikel on võimalik ilma viisata Kanadas viibida kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve).
Kõik maale saabujad peavad deklareerima kaasavõetud toiduained ja lihatooted. Keelatud toiduainete sissevedu Kanadasse on karistatav. Loe täpsemalt www.beaware.gc.ca
Elekter: 110/120V, 60Hz.
* märgitud väljad on kohustuslikud.