Victoria juga – maailma kõige suuremate hulka kuuluv
2012.12.07 09:14 - ReisiGuru.ee
Aafrikas asuva Victoria joa füüsilised parameetrid on huvitavad. Ta ei ole kaugeltki maailma kõige kõrgem juga ning samuti ei ole ta maailma kõige laiem juga. Ka ta aastakeskmine veevoolu maht ei ole maailma suurim. Samas peetakse Victoria juga maailma suuremate hulka kuuluvaks ja sageli väidetakse teda olevat maailma kõige suurem juga.
Victoria joa kõrgus on 108 m. Võrdluseks maailma kõrgeimal joal, Lõuna-Ameerikas Venezuelas asuval Angeli joal, on kõrgust 979 m. Victoria joa laius on 1708 m. Võrdluseks Iguaçu jugade kompleks Lõuna-Ameerikas Brasiilia ja Argentina piiril on peaaegu 2,7 km lai ning maailmas ka Iguaçu’st laiemaid jugadesüsteeme. Victoria joa aastakeskmine vee voolukiirus on 1088 m³/s. Võrdluseks isegi Põhja-Ameerikas USA-s ja Kanadas asuval Niagara joal on see näitaja enam kui 1800 m³/s. Kuid Vicoria on juga on maailmas ainus, millel on üheaegselt kõrgust enam kui 100 m ja laiust enam kui 1000 m.
Victoria juga asub Aafrika lõunaosas Zambezi jõel, Sambia lõunaosas ja Zimbabwe loodeosas. Joast vähem kui 10 km kaugusel põhja pool on ca 137 tuhande elanikuga Livingstone linn. Joast mõne km kaugusel läänepool on aga linn Victoria Falls, kus 20 aastat tagasi elas ca 17 tuhat elanikku. Victoria joast ca 50 km kaugusele lääne poole jäävad Botswana ja Namiibia piirid. Sambia pealinn Lusaka jääb Victoria joast linnulennul ca 370 km kaugusele kirdesse ja Zimbabwe pealinn Harare jääb linnulennul ca 550 km kaugusele idasse.
Victoria juga kuulub alates 1989. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse loodusliku objektina. Joa ametlik nimi on Mosi-oa-Tunya. See tähendab joa ümbruses elava rahva keeles „suits, mis kõmiseb“. Victoria nime andis joale maadeuurija David Livingstone 1855.a. Suurbritannia tollase kuninganna Victoria auks.
Victoria joa läheduses on kaks rahvusparki. Sambia poolel on Mosi-oa-Tunya ca 66 km2 suurune rahvuspark ning Zimbabwe poolel on ca 23 km2 suurune Victoria joa rahvuspark. Victoria joa vahetusse naabrusesse jääb ka Zimbabwes asuva enam kui 500 km2 suuruse Zambesi rahvuspargi idaserv. Nendes rahvusparkides võib kohata muuhulgas elevante (kes ületavad Zambesi jõge kuival aastaajal), kaelkirjakuid, piisoneid, sebrasid, mitmesuguseid antiloope, jõehobusid, tüügassigu, paaviane. Vahel juhtub rahvusparkide aladele ka lõvisid ja leoparte. Zambesi jões Victoria joast üleval pool elab suhteliselt suur hulk krokodille. Victoria joast üleval pool elab Zambesi jões peaaegu 90 liiki kalu, kuid joast all pool peaaegu 40 liiki kalu. Seega on joa mõju Zambesi jõe vee-elustikule väga ulatuslik.
Victoria joast üleval pool kestab niiske aastaaeg novembri lõpust aprilli esimese pooleni. Ülejäänud aastal on kuiv periood. Zambesi jõe üleujutuste aeg kestab veebruarist maini, kusjuures üleujutuste tipp saabub enamasti aprillis ja siis on ka Victoria juga kõige võimsam. Veehulk on kõige väiksem aga novembris, kusjuures väikseim vooluhulk moodustab suurimast umbes kümnendiku ehk oluliselt vähem kui paljudel teistel suurtel jugadel. Seetõttu ei ole Victoria joa aastakeskmine veehulk ja -vee voolukiirus väga suured.
Victoria joa läheduses Livingstone linna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist aprillini 30 °C lähedal, maist augustini 25 °C – 28 °C ja septembrist novembrini 32 °C – 34 °C. Öised keskmised temperatuurid on septembrist aprillini 22 °C – 26 °C ja maist augustini 16 °C – 19 °C. Sademeid on aastas peaaegu 700 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude vahel väga ebaühtlaselt. Maist septembrini sajab igas kuus vähem kui 7 mm. Aprillis ja oktoobris on sademeid keskmiselt 25. Novembris ja märtsis on sademeid 70 – 80 mm ning detsembrist veebruarini 140–175 mm. Aastas on ca 75 sajupäeva. Kõige enam sajupäevi kuus (14–16) on detsembrist veebruarini. Aastas on peaaegu 3200 päikeselist tundi. Kõige enam (320) on päikeselisi tunde augustis.
Kui olete külastanud Victoria juga ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
